"Keeldun uskumast, et nii pompoosne üritus kui Eurovision on koht, kus midagigi jäetakse saatuse hooleks," sõnas multitalent Mart Sander saates "Kolmeraudne". "See on Euroopa riikide premeerimise või varjulhoidmise ülim väljund. Ma tõesti usun, et võitjad otsustatakse kuskilt ülevalt poolt ära sõltumatult sellest, mida nad seal laval tegelikult teevad."
Sander viitas sellelegi, et vastsed Euroopa Liidu liikmed Eesti ja Läti järjestikku võitsid – 2001. ja 2002. aastal: "Kas tõesti olid need lood parimad kõigest muust?" Nii usub ta ka, et seekordne võitjariigi valimine oli žest – anda võit Aserbaidžaanile, näitamaks, et näeme moslemiriigis ka muusikat ja kultuuri, mitte ainult terrorismiohtu. "Eestit ega ka muid Balti või Põhjala riike polnud vaja sel aastal toetada," leidis Sander. "Aserbaidžaani aga küll. Eks see, mis seal järgmisel aastal toimub, on sillaks Euroopa ja idamaade vahel. Tulus!"
Vandenõuteooriat evib ka Eurovisioni-guru Olavi Pihlamägi: "Kuna kõik telefonihääled lähevad mitte Eestist läbi, vaid otse Saksamaale, kus seda opereerib Deutsche Telekom, siis on kõik ühes suures tsentrumis. Inimesed võivad olla ausad, aga teisalt – võib olla ka väike geopoliitiline vandenõu. Vaadates selle aasta punkte, siis on jube raske näha, et Aserbaidžaan oleks olnud nii võimas liider. Esiteks: Aserbaidžaan ei võitnud üldse maksimumpunktidega – sai maksimumi vaid kolmelt riigilt." Oma väite tõestuseks toob Pihlamägi esile Bosnia ja Hertsegoviina märksa kesisema tulemuse, ehkki tublid Balkani pojad said maksimumpunkte viielt riigilt.
Lisaks on Pihlamäe meelest ebaloogiline, mis valemiga Eestilt Aserbaidžaanile 8 punkti kukkus. "Üliloogiline oleks see, et meie žürii häältest tekivad pooled Eesti antavad punktid ja teise poole moodustavad vaatajahääled. Aga nüüd on arusaamatu – meie žürii ei andnud Aserbaidžaanile ühtegi punkti, seega meie ei saanud talle anda neid kaheksat punkti, mis ta meilt sai. Kust äkki tekkis 8 punkti? See on selgitatav sellega, et kõik žüriide hääled lüüakse ühte suurde patta ja sealt pajast punkte jaotataksegi. Kui nüüd sama tehakse ka meie häältega, siis on selge see, et oleme geograafiliselt hävinud."
Kommentaariks Sanderi "Kolmeraudses" räägitud loole, kui Sanderil oli omal ajal ülesanne edastada Eesti punktid ning talle ilmus tekstipaber teab-kust-tulnud punktinumbritega, ütleb Pihlamägi lihtsalt: "Meie tänavuse žürii telefonihääled läksid eelmisel päeval Saksamaale ja Saksamaalt saabus ETVsse faks, mis siis ütles, kui palju punkte peab Piret Järvis ette lugema. Nii oli ka Mart Sanderiga, aga tema ei teadnud, kust see faks tuli." Selline faksimissüsteem käib Pihlamäe sõnul juba mitu aastat: "Need punktid lüüakse kokku mujal – meie jaoks läbipaistmatu, sest me ei saa kontrollida, mitu inimest helistas."
Venemaa ja Itaalia üllatavad tulemused
Tänavuste punktitulemuste asjus paneb Pihlamäge imestama ka see, kui vähe Eesti Venemaale punkte andis: "Tavaliselt oleme ju andnud Venemaale häid punkte, sest Eestimaa venelased helistavad ja näitavad sellega oma meelsust. Aga seekord sai Venemaa meilt 5 punkti! Žürii ei hääletanud Venemaad kuhugi, aga kuulajate hääletuse järgi pidanuks ta rohkem saama."
Samuti üllatab Eurovisioni-guru Itaalia teine koht. "Üllatav!" naerab Pihlamägi. "Kui nad jäänuks tahapoole, hakanuks nad jalgu trampima." Sest aastal 1997, kui Itaalia neljandaks jäi ja Eurovisionist loobus, käis see just nimelt räuskamise saatel. Aga jõukat Itaaliat on Eurovisionile väga vaja. Igas mõttes.
