Reformierakondlane Silver Meikar jäi sedapuhku parlamendi ukse taha, ent ta ei väida, et tunneb sellest pigem rõõmu. "Ma ei tunne, et minu töö on tehtud - pigem vastupidi," kirjutab mees oma ajaveebis.
Samas tunnistab ta, et see vabastab teda mitmeski piirangust. "Nüüd lõpuks on mul võimalus lõpetada magistriõpingud, kirjutada arvamusartikleid kammitsatest vabana, arutleda (Tartu) kooliõpilastega veelgi sagedamini demokraatia teemadel ning mis peamine, mul on rohkem aega, et olla koos nende inimestega, kes on mulle olulised."
Ta märgib ka, et tal on raske mõista riigikogu ukse taha jäänud kolleege, kes teatavad nüüd, et kandideerisid nalja pärast, ennustasidki endale selliseid tulemusi ning on seetõttu õnnelikud ja kavatsevad puhata. "Väärtuste ja seisukohtade eest (kui neid on) saab ja peab võitlema olenemata sellest, kas ollakse riigikogus sees või väljas. Kui saadikukoha kaotusega kadusid ka eesmärgid, näitab see sisutühjust ja käega löömise mentaliteeti."
