KESET POOLA METSA: See pilt rändur Heini Räämetist on tehtud eelmise aasta jaanipäeval, mil Õhtuleht leidis ta ühest Poola külast. Ta ütles, et tahab ilma vaadata ja ennast proovile panna. Ja jalgsiminek olla parim võimalus kohalike inimestega suhelda. (Aldo Luud)

Jalgsi Eestist Portugali vantsiv rändur Heini Räämet on jõudnud Hispaaniasse. Tal on seljataga üle 4800 km ja lõppsihtkohta, kuhu ta tahab jõuda hiljemalt aprillis, jääb veel 600 km. Siis otsustab matkasell, kuidas koju naaseb.

Maailmarändur Heini Räämet on tänaseks teel olnud üle 300 päeva – ta alustas 5500 km jalgsirännakut Eestist Portugali eelmise aasta aprilli lõpul Tallinnast Kopli lahe äärest. Retke Euroopa teise otsa nimetab ta väikeseks jalutuskäiguks ehk jalgsi ELi idapiirist läänepiirini.

Õhtuleht sai ränduriga ühendust eelmisel nädalal, kui ta oli Hispaanias Santiago de Compostelas ning seljataga 4820 kilomeetrit. Eesti riigi sünnipäeva tegi ta endale puhkepäevaks ning pärast seda alustas liikumist Lissaboni poole.

"Tervis on hästi vastu pidanud. Suuremaid probleeme pole olnud," lausub Heini Räämet, endine elukutseline sõjaväelane.

Prantsusmaal (mille läbimiseks kulus 94 päeva) tulnud tal siiski kahel korral pisihaigusvimm sisse. Esimene kord, kui sadas üheksa päeva järjest vihma (rekord rännaku ajal!) ja keep hakkas läbi laskma – tal ei olnud võimalik kohe uut keepi hankida, tekkis väike palavik. Teisel korral sai ta nohu ja köha, kui vana aasta eelviimasel päeval end ojas pesi. (Alates 15. novembrist on kämpingud suletud ning muud ööbimiskohad ja hotellid on Prantsusmaal kallid, ütleb rändur.)

"Jalad on selle käimisega ära harjunud ja annavad tunda vaid siis, kui olen puhkepäevadeta käinud üle kahe nädala," räägib rändur, keda on jalad jälle valmis edasi viima pärast kahepäevast puhkust.

Kuidas riided ja jalatsid vastu peavad? "Kõige rohkem olen ostnud endale uusi sokke," räägib Räämet. Külmade ilmade saabumisel täiendas ta riidevarustust sooja mütsi, kinnaste, kahe fliisi ja talvejopega. Tema sõnul oli retke jooksul seni kõige külmem veebruari algul Hispaanias – hommikul oli 10 miinuskraadi. Kuid see pole veel kõik – too suur ja lai maa üllatas rändurit veel lume, lörtsi ja rahega. Kuumarekordit hoiab Poola – vilus oli 37 soojakraadi.

"Siiamaani püsivad saapad veel jalas," ütleb Räämet, kes valis jalgsirändamiseks kaitseväes kasutuses olevad Sloveenia päritolu sõdurisaapad. Uusi ta muretsenud ei ole. Nendega tahab ta lõpuni käia, kuigi kaubanduslikku väljanägemist neil enam pole, mustrit talla alla eriti jäänud ei ole ja vasaku jala saabas sarnaneb rohkem sandaaliga. "Märjad jalad on nii tühine asi, et seda enam tähele ei panegi," lisab ta.

Rändur on kindel, et kui midagi hullu ette ei tule, läheb ta jalgsirännakuga lõpuni välja – Euroopa läänepoolseimasse punkti, mis asub Lissabonist läänes. Eriti palju enam jäänud pole – umbes 600 kilomeetrit. Suure tõenäosusega jõuab ta sinna märtsi lõpul või aprilli algul.

Kuidas ta koju tagasi tuleb, on veel lahtine. "Kõige lihtsam variant oleks muidugi koju tagasi kõndida, aga see võtaks veel ühe aasta aega," muigab Räämet. Ja lisab, et üks kuu on veel aega mõelda ja uurida, kuidas kiiremini koju naasta.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis