KATRI RISTAL

Tänu nüüdisaegsetele hambahooldusvahenditele peaks inimestel olema enam põhjust naeratamiseks. Ringi vaadates näeme aga sootuks teistsugust pilti.

Hambatohter Riho Rätsep jagab elanikkonna laias laastus kaheks: esiteks need, kes oma hammaste pärast muret tunnevad, neid korralikult puhastavad ja regulaarselt hambaarsti juures käivad, ning teised, kellele tuleb selgitada, et ka hambaid on vaja pesta.

Paljud inimesed kurdavad, et nende hambad on katki ja valutavad, kuid vesteldes jõuab dr. Rätsep ikka samale järeldusele, et hambad on juba ammust aega pesemata ning seetõttu on hambad lagunenud ja igemed põletikus. Tegemist on suletud ringiga, kus lõpuks on suu tõesti nii valus ja katki, et enam harjaga pesta ei saagi.

Kodutöö ennekõike

Üldine soovitus: käige vähemalt korra, soovitavalt kaks korda aastas hambaarsti juures. Visiitide vahepeal saab ka ise üht-teist ära teha, et arstil vähem tööd ja patsiendil vähem kannatusi oleks, sest just kodune hammaste eest hoolitsemine on tõhusaks vahendiks hammaste ja igemete korrashoidmisel.

Hambaid tuleb pesta vähemalt kaks korda päevas. Õige pesemistehnika peaks teile selgeks õpetama hambaarst - harjaga ei nühita mitte edasi-tagasi, vaid tehakse üles-alla-ringjaid liigutusi. Harjaga hõõrumine ning hambapasta abrasiivne ja puhastav toime eemaldavad hammastelt hambakivi, katu ning bakterid.

Hambaharjad jagunevad erinevatesse kõvaduskategooriatesse: pehme, poolkõva ja kõva. Kuigi hammaste puhastamiseks kõlbavad kõik, peaks hambaarst aitama teil välja valida teie suule kõige sobilikuma.

Hambaharja valik sõltub igemete ja hambakoe seisundist. Liiga kõvad harjased võivad pehmemaid hambaid otseselt kahjustada, sest need võivad liiga tugevast nühkimisest lihtsalt ära kuluda.

Määrav pole mitte hambaharja kuju ja suurus, vaid see, et seda ikka korralikult kasutatakse. Loomulikult muudavad spetsiaalse kuju ja reljeefiga hambaharjad puhastamise veelgi mõjusamaks.

Laiskvorstidel tasuks endale osta elektriline hambahari. Selle abil saab suu palju kiiremini puhtaks.

Hambapasta valikulgi võiks aidata arst

Hambapastal on profülaktiline roll, ta aitab vältida kaariese ja hambakivi teket. Ka hambapasta valikul peaks aitama hambaarst, sest kõik sõltub suuõõne ja hammaste seisukorrast.

Hambapastad võiks ära jagada abrasiivsuse järgi, s.t. mida abrasiivsem pasta, seda "karedam" ta on. Seetõttu võib pehme hambakoega inimene, kasutades liiga abrasiivset pastat, oma hambad lihtsalt "maha viilida". Kahjuks ei ole pastatuubidel mingit märget sisu abrasiivsuse kohta, nii et "oma suu on kuningas" - kui keelele tundub pasta liiga terv, tuleb valida pehmem.

Enamasti sisaldavad hambapastad fluoriidi, mis tänu hambaemaili tugevdavale omadusele hoiab ära hammaste lagunemise. Fluoriidi sisaldus võib olla probleemiks nendes piirkondades, kus ka vesi sisaldab palju floori, sest liiga suur floorikontsentratsioon võib tekitada probleeme. Fluoriidita pastasid liigub aga Eestis vähe.

Hammaste pesemisel eemaldatakse mustus hamba kolmelt küljelt. Ülejäänud kahe külje puhastamiseks, kuhu enamasti augud tekivadki, tuleb kasutada hambaniiti.

Hambaniite on müügil nii vahatatult kui ilma, mitme laiuse ja maitsega. Vahatatud hambaniiti on kergem kasutada väga tihedalt kokkusurutud hammaste puhul. Laiem niit täidab oma ülesande suuremate vahedega hammaste puhul.

Hammaste "niidistamiseks" suru niit kahe hamba vahele ning liiguta seda vertikaalsuunas üles-alla. Kõikide hambavahede puhastamine võtab aega maksimaalselt kolm minutit.

Suuveed jagunevad enne pesemist ja pärast pesemist kasutatavateks. Nende kõigi ühiseks ülesandeks on bakterite hävitamine suuõõnes, hambaaukude ja igemepõletiku vältimine. Sarnaselt hambaniidiga puhastab suuvesi ka hambavahesid, kuhu hari ei ulatu.

Näts aitab, kui hambaharja ei ole käepärast

Suhkruvaba nätsu närimine on samuti üks võimalusi kaitsta hambaid lagunemise eest. Näts on suurepärane juhul, kui ei ole võimalik hambaid pesta. Muul juhul ta hambaharja-pastat kohe kindlasti ei asenda.

Nätsu närimisel suureneb süljeeritus, loputades hambaid ning neutraliseerides happelisi baktereid. Nätsu närimine aitab hammastelt eemaldada ka toidujäätmed.

Nätsu valikul tasuks eelistada suhkruvaba, ksülitooliga nätsu, sest suuõõnes pesitsevad bakterid vajavad oma elutegevuseks suhkrut. Loomulikult ei ole välistatud, et ükskord harjuvad bakterid ka ksülitooliga ära.

Hambakivi moodustub süljest välja sadestuvatest mineraalsooladest. Seetõttu ladestub hambakivi süljejuha väljumiskohtadesse alumiste esihammaste taha ja ülemistele purihammastele. Igeme piirile kogunev hambakivi võib tekitada põletiku ning selle tulemusel võib ka hammas välja kukkuda.

Hambakivi pesemisel ei eemaldu, samuti ei tunne inimene seda ise keelega. Hambakivi tekkimine ei tähenda seda, et inimene ei hoolda oma hambaid korralikult. Tegemist on lihtsalt teise tasandiga, milleni pesemine enam ei küüni ning mille puhul saab teid aidata hambaarst.

Kuidas valida hambaarsti

  • Kui oled juba hambaarsti leidnud, mine uue juurde ainult viimases hädas. Hammaste ravimine on pidev protsess, mitte lihtsalt aukude likvideerimine.
  • Vaata kabineti sisustust. Vanamoeline aparatuur ja kordategemata ruumid võivad viidata sellele, et omaniku jaoks on tegemist pigem ühe-päeva-äri, kui tõsise ettevõtmisega.
  • Kohtu hambaarstiga enne, kui lähed ravile. Ära häbene kabinetist lihtsalt läbi astuda ja arstiga paar sõna vahetada. Omavaheline sobivus on ka hammaste ravimisel oluline.
  • Vaata arsti suhtumist. Kas ta tegeleb sinu kui hammaste omaniku või üksnes hammastega, mille parandamise eest raha küsida.
  • Hambaarstil peab olema sinu jaoks aega. Kui ta teeb tööd mitmes kohas korraga, ei pruugi ta viitsida sulle kõiki üksikasju selgitada, samuti võib juhtuda, et ta peab oma tööd kiirustades tegema.
  • Küsi tuttavatelt. Kõik nad käivad millalgi hambaarsti juures. Mõnel neist on kindlasti infot, kes kus kuidas tööd teeb.

Kuidas vältida hambavalu

Paljud inimesed kardavad paaniliselt hambaarsti. Kui sellest hirmust jagu ei saada, välditakse hambaarsti nii kaua kui võimalk ning tulemuseks on veelgi valulikum ja jubedam kogemus kui eelmised kokku.

Millised võimalused on patsiendil ja hambaarstil valu vähendamiseks?

  • Hoolitse oma hammaste eest korralikult ning käi korrapäraselt hambaarsti juures.
  • Praegu kasutatavad peenemad ja kiiremini töötavad puurid on vähem valusad kui need, mida lapsepõlvekogemused meelde toovad.
  • Hambaarsti selgitused, mida ja miks ta parasjagu teeb, alandavad paljude patsientide närvipinget.
  • Vaatamata sellele, et patsient lamab suu lahti toolil, peaks ta säilitama olukorra üle kontrolli. Et hambaarsti peatada ning kasvõi hinge tõmmata, tuleks eelnevalt kokku leppida, kuidas sellest märku anda.
  • Tuimestus. Närvipinge alandamiseks saab patsiendile põske anda tableti. Madala valulävega inimestele saab teha kohttuimestust (s.t. süsti igemesse) või ka üldnarkoosi.

VAMBOLA SALUPUU foto

Selleks, et hambaarsti juurde minek ei kujuneks õudusunenäoks, tuleks ka ise natuke vaeva näha.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis