Juba Rooma paavst esitas üleskutse oma organeid taevasse mitte kaasa võtta, sest neid vajatakse just maa peal. Seda sõnumit kannab ka kleeps Eestis organidoonorlust korraldavate inimeste kabineti uksel. (Aldo Luud)

„Uus neer on võimaldanud mul normaalselt elada. Ilma selleta ma ei tea, kas oleksin tänase päevani vastu pidanud," tunnistas ETV eetris olnud saates „Ringvaade" Jaanika Alak, kes elab juba 1994. aastast siirdatud neeruga.

Jaanika Alakule pandi neerupuudulikkuse diagnoos 1994. aastal. „Kui ma poleks uut neeru siis kohe saanud, oleksin pidanud saama neeruasendusravi. Kuid väga pika aja peale on organismil seda raske taluda," rääkis Alak, kellele on praeguseks siirdatud juba ka teine neer.

„Ühegi siirdatud organi eluiga pole igavene ja kunagi ei tea, kaua see kestab," selgitas naine ja lisas, et kui ta poleks endale uut neeru saanud, peaks ta oma elus arvestama paljude piirangutega. Siirdatud neeruga saab ta aga jätkata täiesti tavapärast elu.

Tänases Postimehes kirjutati, et möödunud aastal on oma organi siirdamiseks loovutanud 30 inimest, kuid 15 inimese organeid ei lubanud nende lähedased teiste elude päästmiseks kasutada.

„Muidugi on väga raske lubada oma lähedase organeid siirdamiseks hetkel, kui inimene on kaotanud endale väga kalli inimese. Tuleb aga mõelda sellele, et pärast surma pole inimesel oma organitega midagi teha. Kui aga nendega saab kellegi elu parandada või pikendada, on seda ka väga oluline teha," julgustas naine inimesi elundidoonorlusse soosivamalt suhtuma.

Tänavu on Eestis tehtud 52 neeru- ja neli maksasiirdamist. Maksasiirdamist ootab veel kaks ning neerusiirdamist 58 inimest.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis