SADOMASO: Perekondlikus idüllis on Ursula Noor ja Üllar Karu. ()

Tartus Vilde Teatris esietendub religioosne müsteerium striptiisi ja vägivallaga.

Raivo Adlase juhitav kollektiiv võttis ette kultuuriinimese kohta suure julgustüki mängida Jüri Kaldmaa "Valgusetegu" – näidendit, mille teiste seas lükkas tagasi ka Vanemuine. On ju vaga Kristuse välimusega ja religioosse hingelaadiga Kaldmaa Eesti teatri ja luule paha poiss, keda ühed jumaldavad taevani, teised neavad põrgu. 30. mail esietenduv "Valgusetegu" võib šokeerida mitut moodi. Kes pelgab puudulikult riietatud noort naist, kes füüsilisi piinu, kes sügavmõttelist rõvedust. Alla 14aastastele, lastekaitse aktivistidele, feministidele ei ole näidend soovitatav. "Keegi ukse peal otse passi ei küsi, aga jah, soovitame lastel ikka ilusti koju jääda ja "Rambot" või "Robocoppi" vaadata. Küsimus ei ole siin mitte põgusas ilusa naisekeha paljastumises, vaid laval aset leidvas vägivallas, millest etenduse filosoofilist sisu hoomamata võib valesti aru saada," selgitab Kaldmaa, kes "Valguseteo" lavastanud.

Tema pakkus näidendit Eesti teatritele juba 2001. aastal, kuid riigiteatrid pelgasid asja ette võtta. "Alustasin teatrikarjääri 1991. aastal Ugala näidendivõistlusel, mille minu "Surnud liblikate tants" 30 käsikirja seas võitis. Järgmisel aastal toodi tükk samas ka lavale. "Valgusetegu" on minu neljas etenduseks vormunud teos," räägib Kaldmaa. "Siiani on läinud tõusvas joones, ehk siis riigiteatri tipust rahvateatri sügavikku. Ja olen selle üle kuradima uhke. Vilde Teater on väga hea teater ja selle näitlejad on väga head näitlejad."

Lavastuse tegevus toimub samas Turu 13 kortermajas, mille keldris rahvateater asub. Koju saabunud majanduslikes raskustes ja elu sasipuntras olev pere leiab eest mehe, kes väidab end olevat põgenenud Tartu vanglast. Peategelane Võõras juhib meeleheites pere läbi vägivalla ja manipulatsioonide jumaliku valguse ja inimliku selguse poole.

"Etenduse idee sain zen-budismist, kus õpilase ärkvelolekuks ja tähelepanu pingsuse saavutamiseks on väike laks kepiga üle küüru täiesti lubatud. Ilmselt näeb osa publikust näidendis esiplaanil ja kõige olulisemana vägivalda ja füüsiliste piinade valmistamist, teine osa aga selle taga olevat filosoofiat. Seega – kõigil on lõbus," ütleb Kaldamaa.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Asso Ladva
Telefon 51993733
asso.ladva@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis