EESTIS ONU REMUS, NSV LIIDUS FAŠIST: Eestis onu Remusena ja vahva sõduri Švejkina tuntud Tõnu Aava (vasakul) hinnati Nõukogude kinos ilmeka fašistide kehastajana. (Kaader filmist)

Arbo Tammiksaare dokfilmi "Fritsud ja blondiinid" üks peategelasi Tõnu Aav ei näe põhjust, miks ta peaks natside kehastamise eest Nõukogude filmides pilku maha lööma. "Ma ei saa vastata muud, kui me olime ju lihtsalt näitlejad."

9. mail Sõpruse kinos esilinastunud dokumentaalfilmis "Fritsud ja blondiinid" pärjatakse Baltikumist pärit Nõukogude kino esifašiste auhindadega.

Maalilises Läti mõisahoones haakristilippude lehvides peetud humoorikal tseremoonial sai Tõnu Aav Mart Sanderi käest Nibelungide sõrmuse humaanseima natsirolli eest.

"Seda filmis küll ei näidatud," kahetseb Draamateatri näitleja. Ootamatult inimnäolist fritsu mängis Aav filmis "Mariana" ning peab linateost koos "Albatrossi viimse lennuga" oma ekraaninatsikarjääri üheks kaalukamaks. "Püüdsin tolles ülekuulamisstseenis lähtuda sellest, et mängin lihtsalt ohvitseri."

Tõnu Aav meenutas kaamera ees kunagisi fritsurolle meelsasti. "Eks ma ole ju ainus elusolev nats!" muigab ta veidi mõrult. "Jah, Arvo Kruusement, kes samuti ühe rolli tegi, on veel elus, aga teised – Mandri, Järvet, Eskolad, Ervin Abel – on ju ammu läinud."

Kas verejanuliste fritsude kehastamine oli häbiasi?

"Fritsude ja blondiinide" lavastaja Tammiksaar on öelnud, et ühes nõukogudeaegses jaburas filmis SS-ohvitserist režissööri kehastanud Lembit Ulfsak keeldus hilisematest kommentaaridest, nimetades valmivat dokfilmi halvustavalt postmodernistlikuks mänguks.

Aav aga tegi mängu varmalt kaasa ning andis ülekuulamisstseenis, prožektor silmas ja oranž vangiürp seljas, kunagiste "pattude" eest aru.

Kas verejanuliste fritsude kehastamine hea ja kurja vastandamisel mustvalgetes Nõukogude filmides oli häbiasi? Viimati on tõesti Baltikumi näitlejad süüdi, et eestlasi, lätlasi ja leedukaid on aastakümneid fašistideks sõimatud? 38 filmis natsi mänginud lätlane Uldis Lieldidzs läks lavastatud ülekuulamisstseenis lausa endast välja ning kinnitas, et temal oli põhimõte ekraanil fašisti kehastades püssi mitte paugutada ning Nõukogude inimest mitte sihtida. Mõistagi leidsid ohtralt Nõukogude sõjafilme läbi sõelunud Tammiksaar & Co stseene, mis tõestasid vastupidist. Vanahärra hingevaevu oli ekraanilt lausa valus vaadata.

Aav aga "ülekuulamisel" ei põdenud. "See oli ju ainult mäng! Küsimus on muidugi keeruline ja sellele ei saagi otsest vastust anda. Ma saan öelda vaid seda: "Meie oleme ainult näitlejad.""

Venelased on tänaval tänama tulnud

Lieldidzs meenutab "Fritsudes ja blondiinides", et vene pelmennajas sõimas keegi tulihingeline vene poisike teda fašistiks ning keeldus mõistmast, et ta vaid mängib natsi. "Vaadake, inimesed, kuidas see fašist meie pelmeene vohmib!" karjus poiss üle söökla.

Tõnu Aaval nii markantseid näiteid tuua pole – teda pole keegi fašistiks sõimanud. "Vastupidi, venelased on tänaval lausa tänama tuldud." Tõsi, mitte natsirolli eest, vaid sakslase kehastamise eest Peeter I ajastust rääkivas miniseriaalis "Noor-Venemaa". "Viadukti teel surus üks mees mul kätt. Ma tean küll, milline stseen talle meeldis – see, kus mu sakslane kiitis vene iseloomu," muigab Aav.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 614 4068
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis