13 aastat tagasi valmis ETVl Jaan Krossi kooliromaani alusel tosina osaga teleseriaal. Suurim kiitus selle lavastajale Vilja Nyholm-Palmile tuli Krossilt endalt – kirjaniku kinnitusel tunnistanud tema omaaegsed naistuttavad peaosalise Mait Malmsteni täpselt noore Krossi sarnaseks.

Jaan Krossi kooliaastatest jutustav "Wikmani poisid" ilmus trükist laulva revolutsiooni tähtaastal 1988. Romaani tegevus hargneb aastail 1937–1944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast.

1994 otsustas ETV teha romaani järgi teleseriaali. Teleteatri toonane juht Vilja Nyholm-Palm meenutab, et otsus sündinud kergelt, kuid kohe oldi ka hädas: kes kirjutaks Krossi romaani ainetel käsikirja?

"Kõigepealt pakkusin võimalust loomulikult autorile endale. Kuid maestro ütles tagasihoidlikult, et ta ei hakka oma teost ringi tegema, ning pealegi napib tal aega," meenutab Palm.

Krossi loomingu ees tunti aukartust

Teleteatri juht pakkus võimalust veel mitmele toonasele kirjandustähele, kuid kõik keeldusid viisakalt. "Ikkagi suure meistri enda romaan ja seda ei tahaks ümber töötama hakata," kõlas üksmeelne vastus.

Lõpuks kirjutasid tosina seeria käsikirja kokku Hugo Ader, Anu Soolep ja Andres Maimik ning Palm kohendas seda omalt poolt. "Osa tegevust ja tegelasi tuli välja jätta, sest muidu oleks pidanud tegema kaks korda tosin osa." Näiteks pole seriaalis muusikaõpetaja Tuudur Vettikut.

Kui käsikiri 1994. aasta kevadel valmis, tuli otsida lavastaja. Aga enamik tegijatest oli hõivatud. Lõpuks pidi Palm ka selle töö enda peale võtma.

Peaoperaatoriks valis ta kauaaegse kolleegi Aarne Kraami. Truppi kuulusid näiteks veel ka kunstnik Tiiu Übi ja helilooja Sven Grünberg.

Kellest saab Wikman, Virve, Sirkel ja Laasik?

Järgmine proovikivi oli noorte osaliste otsimine. Õnneks hakkas suvel lõpetama lavakunstikateedri XVI lend ning pereheitmine oli ka pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas. Mainitud XVI lennust said Wikmani poisteks Margus Jaanovits, Ain Mäeots, Ago Anderson, Indrek Sammul ja Mait Malmsten. Viimased kaks kandideerisid peategelase Jaak Sirkli rolli. "Lõpuks hakkas mängima sarnasus. Sest Kross kujutas Sirklina ju ennast ning Malmsten on temaga veidi sarnasem," selgitab Palm. Sammulile jäi Richard Laasiku roll, Penno osa sai Marko Matvere.

Veel keerulisem oli naispeaosalise Virve kehastaja leidmine. "Proovisime rolli palju noori daame, kuid ikka ei olnud sobivat. Täielik katastroof!" tunnistab lavastaja.

Lõpuks kartis Palm, et võtteid peabki alustama Virveta. Ta lappas teatriliidu näitlejate kartoteegi siiski veel kord hoolikalt läbi ning avastas sealt Vanemuise näitlejanna Liina Olmaru. Too hüüdnud ehmunult: "Issand, ma olen selle rolli jaoks liiga vana!"

Koolidirektor Johan Wikmaniks pidi kindlasti saama Mikk Mikiver. Aarne Ükskülale oli Palm valinud Hellmanni osa. Viimane õpetas poistele muu hulgas "keha kuurdinaate".

Sirkli emaks valis Palm Elle Kulli ja isaks Jüri Krjukovi.

Sissejuhatuseks hakati koolimaja remontima

Seriaal otsustati üles võtta mitte vineer- ja pappdekoratsioonide taustal, vaid ehtsas Westholmi kooli vanas majas. Lisaks päris korterites, eramutes, tänaval ja kohvikutes.

"Koolimaja oli kehvas seisus ning pidime seal tegema remondi," meenutab Palm võtete algust. Suurde saali ja klassidesse pandi tammise seinapaneeli imitatsioon, mis valmis ETV töökojas, ehitati koolipingid ja õpetaja lauad. "Üritasime kooli ja kostüüme koos kunstnik Tiiu Übiga võimalikult ajastutruuks kohendada."

Suurlavastuse esimesed kaks kuud 1994. aasta tulikuumal südasuvel möödusidki Kevade tänava koolis. Aknad hoiti aga hoolega kinni, et tänavamüra ja eriti trollide undamine mikrofoni ei kostaks. "Higi valasid rangelt ülikonda riietatud poisid ning õpetajad piisavalt," mäletab Palm.

Enamik välisvõtteid tehti septembris-oktoobris. Siis võeti üles näiteks ka Pukspuude korter, mis loodi Särgava allee ühte eramusse. "Viimane osa sai linti ja monteeritud 1995. aasta jaanuari alguses, kui esimene osa juba ekraanil jooksis," meenutab lavastaja.

Kes kiitis Malmsteni sarnasust noore Krossiga?

Kui palju Kross käsikirja kirjutamise ja võtete ajal näpunäiteid jagas? "Pisiasjadega ma ei hakanud teda tülitama. Põhilised nõuandjad olid mu Lenderi gümnaasiumis õppinud ema ja Gustav Adolfis käinud isa," räägib Palm. Näiteks oli nii mõnigi raamatus kujutatud õpetaja ka neile tuttav ning samuti mäletanud nad hästi toonaseid maneere, käitumist, olemist ja riietust.

Küll aga uuris lavastaja Krossilt palju Sirkli ja vembumees Penno prototüübi kohta. Kirjanik polnud mälestustega kitsi, rääkis neid muhedalt ja lahkelt. Ning Matvere sobivust rolli ta lausa kiitnud.

Telelavastus esilinastus ETV ekraanil 1995. aasta alguses.

Palmi kinnitusel ei jaganud Kross küll ülevoolavat kiitust, kuid jäänud lavastusega siiski rahule. Aeg-ajalt teinud ta paar märkust, et tegelikult võinuks olla asi veidi teistmoodi.

Parim kiitus lavastajale oli aga Krossi ootamatu telefonikõne: kirjanik pajatas mõnusalt, kuidas ta omaaegsed naistuttavad olevat Malmsteni mängu kiitnud. "Ta on täpselt sinu moodi!" ohanud daamid Krossile.

"Wikmani poisid"

Õpilasi:

Vare – Meelis Muhu

Sirkel – Mait Malmsten

Penno – Marko Matvere

Pukspuu – Ain Mäeots

Tummel – Ago Anderson

Laasik – Indrek Sammul

Koorman – Meelis Pai

Kelder – Raivo Maripuu

Jauram – Tiit Kikas

Maim – Ain Prosa

Haaviksoo – Ardo Ran Varres

Virve – Liina Olmaru

Aino – Piret Kalda

Õpetajaid:

Wikman – Mikk Mikiver

Ambel – Madis Kalmet

Tooder – Rudolf Allabert

Kõiv – Andres Noormets

Saul – Jaan Rekkor

Jakovleva – Maria Klenskaja

Tusam – Mati Klooren.

Puhm – Peeter Kard

Lüllii – Luule Komissarov

Weseler – Kaljo Kiisk

"Võttesuvi oli huvitav, kuid palav ja väsitav!"

Praegune kultuuriministeeriumi filminõunik Meelis Muhu kehastas seriaalis Varet. 1994 oli ta peda tudeng. "Meie kursuse jaoks oli see ettepanek suur pauk ja väljakutse. Kui me selle vastu võtsime, oli seriaali tegemine uskumatu." Kohe alguses kohtus koolipoiste osatäitjatega Jaan Kross, kes tutvustas romaani ja selle tegelasi. Ta soovitas kõigil raamatu läbi lugeda, sest nii saavat kõnealusest ajastust kõige paremini aimu. Võtteaeg jäi Muhule meelde kui äärmiselt huvitav, ent palav ja väsitav. "Aknad olid kinni, higi jooksis. Meile tuli teha väga palju grimmi."

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis