Ujujad Riho Aljand, Kalle Liivamägi ja Gunnar Tõnning olid klassivennad. Nüüdseks on nad kasvatanud hulga lapsi, kes Eesti tänasele ujumisele näo annavad.

Kui 16aastane Kätlin Tõnning novembris 4x100 m kombineeritud teateujumise naiskonna liikmena Eesti juunioride rekordi püstitas, ootasid Aljandi ja Liivamäe nimed erinevates rekorditabelites ammu ees.

Indriksonide-Aljandite dünastia

Riho Aljand jäi Tallinna reaalkoolis Kalle Liivamäe ja Gunnar Tõnningu tulemustele alla, ent liitumine Indriksonide veespordidünastiaga tegi temast Eesti edukaima "ujumisisa". Iial varem pole üks isa andnud koondisele kolme ujujat korraga!

Triin, Berit ja Martti Aljandi vanaema Ulvi Indrikson-Voog jõudis esimese Eesti ujujana olümpiafinaali, kuuludes 1960 Roomas Nõukogude Liidu teatenaiskonda. Küllap räägib perekonna ujumispühendumusest fakt, et kaksikõed Kaire ja Kaja sündisid just üheksa kuud pärast Rooma mängude lõppu.

Ulvi kasvatas tütardest sportlased, kellest Kaire võitis esimese Eesti ujujana Euroopa meistrivõistluste individuaalmedali. Ka Kairest ja Kajast said treenerid.

Praegu tundub, et Kaire 17aastase poja Sten Indriksoni tulemused pole nii head, kui olid ses vanuses Kaja kolme kuulsa lapse omad. Kuid ju mäletab perekond sedagi, et Kaire jäi esiti alla Kajale ja Triin Beritile. Nii pole võimatu, et Sten koolilõpu järel USAs õppivatele ja treenivatele tädilastele järele põrutab.

Tõnningute läbilöök alevikus

Kui Indriksonid-Aljandid ning Kalle ja Tiina Liivamäe (neiuna Toimet, ujuja) poeg Martin on põlised tallinlased – ja Tallinn on Eesti ülivõimas ujumiskeskus –, siis Gunnar ja Monika Tõnningu (neiuna Võsu, ujuja) tütar Kätlin kasvas ujujaks Kadrinas.

Isegi kui Kätlin lõpuks päris tippu ei jõua, on Tõnningute pere ajalugu teinud. Nii väikesest paigast on ju suurlinna ujujaid tulnud ja nii väikesesse paika on suurlinnast treenima mindud, ent kunagi pole nii väike paik Eestile oma lapsest ise koondislast kasvatanud!

Perekondade pühendumus ja geenid mängivad ujumises ilmselget rolli. Basseinis teevad esimesi arvestatavaid tegusid Taimo ja Triin Jürisoo (neiuna Kitsel) poeg Kristjan (14), Kateriine Miku (neiuna Reimer) poeg Erik (15), Aarne-Vello Kersa tütred Katriin (13) ja Karleen (11), Tõnu ja Õie Reinsalu (neiuna Karing) poeg Henri (11), Martin Salu poeg Reigo (15), Sven Riviku poeg Carl Johannes (15), Aivi Kiil-Liivi poeg Werner-Erich (10), Jüri Käeni poeg Jüri Kristjan (13) ja tütar Elena Kristin (10), Alar Jõeste poeg Karl (11) jne.

Ning eks olnud ka kahekordse olümplase Elina Partõka isa, ukrainlane Valentin, mees, kes 1972 Müncheni olümpial Nõukogude Liidu lipu all 400 m kompleksi ujus.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 614 4068
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis