EESTLASTEL ROHKEM LAMPJALGU KUI SOOMLASTEL: «Kõndimine treenib jalalihaseid ja soomlased käivad päevas mitu kilomeetrit, mitte nagu meie,» on doktor Sooba oma (potentsiaalsete) patsientide elustiiliga hästi kursis. (Teet Malsroos)

Miljonid inimesed maailmas kannatavad pöia-, jala- ja seljavalusid, kusjuures valude põhjust nad tihti leida ei oskagi. Sel juhul aitab hädade süüdlase kindlaks teha podomeetriauuring ehk jalgade kõnnianalüüs, ütleb taastusraviarst Eve Sooba.

"On leitud, et tugev lampjalgsus ja hüppeliigese teljelisuse häire, n-ö sissevajumine, mõjutab kogu keha biomehaanikat. Põlved keerduvad sissepoole, keha kaldub kergelt ette, õlad ja pea on normaalasendist eespool," kinnitab Ida-Tallinna keskhaigla Magdaleena haigla taastusarst Eve Sooba. Jalalaba mõjutab väga palju kogu organismi.

Podomeetriauuringut ehk kõnnianalüüsi on tema sõnul kõige rohkem vaja siis, kui tekivad labajala või säärte vaevused. Sooba poole pöördutakse ka jalgade eri pikkuse, selja- ja põlvevaludega.

Mis on podomeetria-uuring?

Uuringu ajal inimene seisab või kõnnib spetsiaalsel sensorvaibal, mis näitab, kuidas surve jalataldadele jaotub.

Kuna seistes pöia liikumine ei kajastu, tehakse ka jala kõnnianalüüs. Viimane tähendab, et 30–60 minuti vältel hinnatakse jala survet maapinnale.

Selleks kõnnib inimene mööda sensorvaibaga kõnnirada, samal ajal arvuti salvestab ja töötleb saadud tulemusi. Pärast saab inimene värvilise väljaprindi, kus on näha nii tema jalalabade profiil kui ka surve jaotumine maapinnale.

Arvutiuuring aitab avastada ka selliseid jalapöia deformatsioone, mida välisel vaatlusel ei pruugi tuvastada.

Kes tahaks podomeetria-uuringut teha profülaktika mõttes, võib omal käel arsti juurde minna, kellel on tegu aga tõsiste vaevustega, peaks perearstilt paluma saatekirja ka taastusarstile. Uuring on tasuline, näiteks Magdaleena polikliinikus tuleb jalauuringu eest välja käia 300 krooni. Peale selle tuleb uuringule pääsemiseks kuni poolteist kuud järjekorras oodata. Tohtri juurde minnes tuleks kindlasti kaasa võtta kõik paberid eelnevate jalauuringutega ning varem välja kirjutatud abivahendid – sisetallad, tallatoed, erijalatsid. Väikelastele podomeetriauuringit teha ei saa, sest alla 35kilosele kõndijale rada lihtsalt ei reageeri.

Väntamine tugevdab hüppeliigest

Doktor Sooba paneb kõigile südamele, et podomeetria iseenesest ei tee veel kedagi terveks. Uuring ainult näitab, mis on valesti, et selle järgi saaks soovitada ravi.

"Harjutused on number üks, mida me soovitame, vahel ka tallatoed," ütleb Sooba. "Kui jalavalud on juba käes, siis soovitame vees kõndida ja jalgrattaga sõita. Jalgrattaväntamine ja ujumine tugevdavad ka hüppeliigest."

Kasuks tulevad ka jalavannid, eriti meresoola-jalavannid. Lastel võiks lasta palju redelitel ronida ja vabalt turnida. "Suvel soovitan mõnusat paarikilomeetrist jalutamist märjal liival mere ja maa piiril," jagab tohter näpunäiteid, kuidas jalgade tervist tugevdada.

Tõsisemate vaevuste korral kodus väntamisest-vannitamisest enam ei piisa, siis suunab doktor Sooba inimese kas tõsisemale taastusravile või koguni kirurgi juurde.

Eve Sooba on uurinud nii eestlaste kui ka soomlaste jalgu ning märganud, et lampjalgsust esineb rohkem eestlastel. "Võib-olla on soomlastel lihtsalt paremad jalanõud, aga ka füüsiliselt on nad aktiivsemad. Kõndimine treenib jalalihaseid ja nad käivad kilomeetreid päevas, mitte nagu meie," on tohter oma (potentsiaalsete) patsientide elustiiliga hästi kursis.

Kellele harjutustest jääb väheseks, tellib ta tavaliselt kas tallatoed või sisetallad. Viimased tagavad jalgade parema toetuse maapinnale, kindlustavad luustiku ja lihaskonna parema teljelisuse, aitavad kehal "meelde jätta" õiget kehahoiu ning dikteerivad, kuidas tuleb seista, toolilt tõusta ja kõndida.

Kuhu uuringuteks pöörduda?

Jala kõnnianalüüsi saab teha Ida-Tallinna keskhaigla Magdaleena polikliinikus ja Tartu ülikooli kliinikumi Maarjamõisa polikliinikus. Staatilist seisuplaadil uuringut tehakse näiteks Lasnamäe polikliiniku Medicumi podomeetria kabinetis ja mitmes sanatooriumis – Viimsi spaas, Pühajärve spaas, Pärnu Strandis ja Viikingis, Värska sanatooriumis jne. Hinnad tasub igaühel endal täpsemalt järele uurida.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 614 4068
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis