Odavaim lahendus: Tavaline ahi on kõige töökindlam, kuigi paljud peavad seda liiga ebamugavaks. (Eda Meresmaa)

"Eramule võiks valida küttesüsteemi neljast tingimusest lähtudes," ütleb ASi Hilaris müügijuht Sven Retkov.

"Need on: köetava pinna suurus, tarbevee vajadus, maja soojapidavus ning asukoht – kui kaugel on gaasitrass ja kas pinnas sobib maakütteks.

Millist küttesüsteemi eelistada, see sõltub eelkõige oma võimalustest ja maja seisundist. "Mida väiksem on maja, seda otstarbekam on kasutada elektrikütet, kuna investeering seadmetesse on väiksem," ütleb Sven Retkov, kes soovitab elektriküttevõimalust kaaluda eelkõige siis, kui majas on pinda alla 100 m2.

Kõige töökindlam – tavaline ahi

Kui renoveeritakse vana maja, siis määrab paljugi ära juba olemasolev küttesüsteem. Odavaim lahendus on tavaline ahi, aga paljud peavad seda liiga ebamugavaks. Samas on see kõige töökindlam, samuti pole toasoojus sõltuv elektrikatkestustest. Automatiseeritud katlamajad vajavad kasutatavast kütuseliigist sõltumata igal juhul elektrit. Seetõttu oleks siis mõistlik ehitada lisakütteallikas – näiteks kamin.

"Renoveerimise alginvesteeringut arvestades tuleb järgida eelkõige seda, et kütteseadmete võimsus vastaks hoone parameetritele. Kõige kõrgema kasuteguri tagavad madalatemperatuurilised küttesüsteemid, näiteks gaasi kondensatsioonikatlad, maasoojuspumbad ja õhk-vesisoojuspumbad," soovitab Sven Retkov.

Seni on olnud väga soodne hind gaasikütusel, aga hinnatõusud ja suured trassiga liitumistasud on teinud selle vähem atraktiivseks: "Kõigi kütteliikide hinnad tõusevad paratamatult ning suure tõenäosusega ühtlustuvad," märgib spetsialist.

Kulutatud elektrist 2–5 korda rohkem energiat

"Igal juhul on mõistlik saada elektrist rohkem soojust kätte, kui saab tavalise elektriradiaatori või katlaga. Selleks on loodud soojuspumbad, mis muudavad päikeseenergia soojusenergiaks," selgitab Sven Retkov.

Soojuspumbad suudavad muundada õhku ja maasse (või ka vette) akumuleeritud päikseenergiat majapidamises kasutatavaks selliselt, et 1 kWh elektrist saadakse 2–5 kWh soojusenergiat. "See asjaolu on tekitanud suure huvi soojuspumpade vastu ja nende müük on märgatavalt tõusnud," kinnitab Sven Retkov.

Maasoojuspumba veelgi laialdasemat levikut takistab tema sõnul aga eelkõige suur alginvesteering.

Rootsis toetab maasoojuspumpade paigaldajaid riik. "Arvestades CO2 saastetasusid, mida tuleb Eesti riigil hakata maksma, oleks igati mõistlik ka Eestis riiklikult toetada soojuspumpade kasutamist," nendib ta.

Maasoojuspump vajab maakollektori paigaldamiseks olenevalt pinnasest ja maja suurusest 500–1500 m² maad. Kui maad ei ole nii palju, on alternatiiviks õhk-vesisoojuspump, mille küttevõimsus aga sõltub välistemperatuurist. Mida külmem ilm, seda vähem suudab seade sooja anda. Temperatuuril –15...–25 ?C seade hoopis seisatakse, kuna siis hakkab elektrit kuluma rohkem kui saab soojusenergiat.

"Sellepärast saab õhksoojuspumpasid kasutada kütteallikana koos ükskõik millise katlaga. Investeeringust lähtuvalt on kõige sobivam kasutada koos elektrikatlaga," nendib Sven Retkov.

Kahe uue maja küttekulu ja küttehinnad

90 m2 maja, mille ööpäevane soojatarbevee vajadus on 50 l (küttevõimsus 5 kW, keskmine küttekulu 13 717 W/h aastas, küttekulu tarbeveele 849 kWh aastas, kokku 14 566 kWh)

Kütmise viis Aasta kogus Ühiku hind Aasta maksumus

Halupuit tavakatlaga 12,61 m³ 600 7567

Kivisüsi 2,93 t 1500 4402

Halupuit puugaasikatlaga 10,39 m³ 600 6231

Puitbrikett 3,6 t 2200 7912

Pellet 3,37 t 2700 9104

Õli 1,35 m³ 9000 12 137

Gaas 1684 m³ 5.20* 8876

Maasoojuspump 4855 kWh 1.11 5389

Elekter 14 566 kWh 1.11 16 168

Elekter akupaagiga 14 566 kWh 90 13 109

180 m2 maja, mille ööpäevane soojatarbevee vajadus on 200 l (küttevõimsus 11 kW, keskmine küttekulu 27 434 W/h aastas, küttekulu tarbeveele 3395 kWh aastas, kokku 30 829 kWh)

Kütmise viis Aasta kogus Ühiku hind Aasta maksumus

Halupuit tavakatlaga 26,69 m³ 600 16 015

Kivisüsi 6,21 t 1500 9318

Halupuit puugaasikatlaga 21,98 m³ 600 13 189

Puitbrikett 7,61 t 2200 16 747

Pellet 7,14 t 2700 9104

Õli 2,85 m³ 9000 25 689

Gaas 3565 m³ 5.20* 18 787

Maasoojuspump 10 276 kWh 1.11 11 407

Elekter 30 829 kWh 1.11 34 220

Elekter akupaagiga 30 829 kWh 90 27 741

* Gaasi hind sõltub võrguteenuse pakkujast.

Jaga artiklit

1 kommentaar

M
Mikk  /   12:04, 6. apr 2014
Kõige ökonoomsem küttesüsteem on katlamaja puugaasikatlaga
http://www.cerbos.ee/et/6-katlad-keskkuttesusteemidele

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis