Inimõigustega tegelevad asjatundjad soovitasid Eestil muuta oma muulaspoliitikat, kaasa arvatud kodakondsusreegleid.
Eesti võiks kasutada kodakondsuse nullvarianti nende umbes 140 000 isiku suhtes, kes pole endale Venemaa või mõne teise riigi kodakondsust võtnud, ütlesid Madalmaade Helsingi Komitee esindaja Arie Bloed Utrechti ülikoolist ning vähemuste õiguste uurija Helen Krag Kopenhaageni ülikoolist.
Nad nimetasid säärast võimalikku sammu julgeks otsuseks, mis peaks kergendama Eesti pääsu Euroopa Liitu ja NATO-sse.
Eesti muulaspoliitikasse suhtusid vähem või rohkem kriitiliselt ka Norra Inimõiguste Instituudis ning ÜRO vähemuste mittediskrimineerimise ja kaitse alakomitees tegutsev Asbjorn Eide ja Frank Steketee Euroopa Nõukogu inimõiguste direktoraadi vähemuste sektsioonist.
Euroopa kodakondsuspoliitikat uurinud Helen Krag ütles, et rahvuste ja rasside segaduses Euroopa otsib praegu uut teed kodakondsuse senise kahe põhiprintsiibi - kodakondsus teatud ajahetkel teatud territooriumil elanutele ning kodakondsus vereprintsiibil - asemel. Ta väitis, et rahvusriikide aeg on läbi ja indiviidi väärtustamisel põhineva demokraatia peaülesanne on anda kõigile riigis elavaile õigus osaleda riiki või vähemalt neid puudutavate otsuste langetamisel.
Eesti inimõiguslased tõid esile mitu nende seisukohast ebaõiget seadust ja otsust. Viidati mitte-eestlaste vähesele osakaalule riigiaparaadis ning kardeti pingetõusu pärast punapasside kehtivuse kaotamist 15. mail.
Muulasprobleemi tõsidust möönsid presidendi esindaja rahvusvähemuste ümarlaua juures Priit Järve, Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov, Mati Heidmets pedagoogikaülikoolist, endine rahvussuhete minister Klara Hallik ja peaministri nõunik Jevgeni Golikov.
Golikov ja Heidmets kartsid, et kahe kogukonna võõrandumine on süvenenud. Heidmetsa sõnul on peapõhjusi see, et meil puudub muulaste edasise saatuse ja staatuse kontseptsioon.
Järve ja Semjonov rääkisid vajadusest muuta meie seadustikku kasvõi arvukate konventsionidega ühinemise tõttu.
Hallik tõdes, et kuigi etnokesksed valikud olid kuue-seitsme aasta eest paratamatud, on nad kujundanud teatud ohte sisaldava reaalsuse. Ta nägi väljapääsu selles, et riik ja eesti ühiskond aktsepteerivad ühise poliitilise katuse all toimivat multikultuurset ühiskonda.
Eurominister Andra Veidemann möönis, et integratsioon Euroopasse tähendab meie muutumist ning pidevalt muutuva Euroopa suundumiste arvestamist.
HEIKKI TALVING
