SL Õhtuleht jätkab Eesti seitsme ime valimist.
SL Õhtulehe veebilugejate arvates ilusamad ja imelisemad looduslikud paigad Eestis on selgunud. Seitsmeks looduslikuks imeks valiti Tuhala Nõiakaev, Kaali järv, Härma müürid ja Hinni kanjon, Porkuni järv ujuvate saartega, Taevaskoda ning Eestimaa rabad.
Järg on jõudnud tähelepanuväärsemate rajatisteni, mis Eestimaal loodud, on hästi säilinud ning erutavad inimeste meeli tänapäevalgi.
Veebilugejate pakutud rajatistest saab täiendavalt lugeda allpool olevast loetelust, hääletada parempoolses veerus asuvas gallupis.
Hääletamine lõpeb reedel, 10. augustil kell 15.00.
Toimetus ei ole ka unustanud varem välja kuulutatud auhinda lugejale, kes pakkus kõige ligilähedasema valiku hääletuse tulemusele.
Interneti-hääletuse valik on järgmine:
1. Angla tuulikud Saaremaal - viie tuuleveskiga ainus Eestis säilinud tuulikumägi.
2. Ida-Virumaa tuhamäed, inimese ümberkujundatud loodus. Alutaguse mäeahelikus paiknevad tuhamäed on Eesti kõrgeimad, ulatudes 120 meetrini (merepinnast 173 m). Veidi madalamad on Kiviõli tuhamäed, mida näidatakse turistidele kui inimtegevuse kahjulikke tagajärgi loodusele.
3. Jõelähtme kivikirstkalmed. Eesti vanimad ja esinduslikumad kivikirstkalmed on rajatud hilispronksiajal - 8.-7. saj eKr. Aastatel 1982-1984 toimunud arheoloogilistl kaevamistel leiti kokku 36 kivikirstkalmet.
4. Kadrioru loss ja park. Lossi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Rooma arhitekt Niccoló Michetti kujundas lossi itaalia villade eeskujul. Lossi peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ning kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid.
5. Kasari vana sild Tallinna-Virtsu maanteel üle Kasari jõe. Valmimise ajal, 1904. aastal, oli see maailma pikim betoonsild, mille üldpikkus on 308,15 meetrit.
6. Koguva küla, Lääne- ja Põhja-Eestile omane sumbküla. Koguva küla aastasadu säilinud ilme on ainulaadne nähtus.
7. KUMU. Eesti kunsti esimene oma kodu, mida üritati rajada juba esimese Eesti Vabariigi ajal. KUMU avati 18. veebruaril 2006.
8. Kuremäe klooster (Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster), rajatud eestlaste iidsele hiiekohale. Varaseimad andmed õigeusu kabeli kohta Kuremäel pärinevad 1608. aastast.
9. Kuressaare piiskopilinnus. Linnus on rajatud arvatavasti 13. sajandi II poolel. Omaaja eesrindlik kaitseehitis, mis on säilinud tänapäevani ning on põhjalikult restaureeritud.
10. Kõpu tuletorn - Baltimaade vanim meremärk, kõrgus 37 meetrit.
11. Narva kindlus (Hermanni linnus). 13. sajandi lõpus asus seal taanlaste kants, 1347. aastast Liivi Ordu Narva foogti peakorter. Konvendihoone loodenurgas asuv nelinurkne torn Pikk Hermann kõrgusega 50 meetrit oli 16. sajandil võimsaimaid linnusetorne Baltimaades.
12. Narva Kreenholmi manufaktuur.
13. Oleviste kirik. Esimest korda on kirikut mainitud 1267, kuid arvatakse, et skandinaavlaste pühakoda võis sel kohal olla juba 11. sajandil. 1450. aastal oli Olevste kiriku torni kõrgus 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. Praegu, pärast paljukordseid põlenguid, on torni kõrgus maast 123,7 meetrit.
14. Piusa koopad on tekkinud liiva maa-aluse kaevandamise tulemusel. Koobaste kogupikkus ulatub ligikaudu 20 kilomeetrini. Allmaakaevandus oli kasutusel aastatel 1920-1966 ning sealne liiv läks klaasi tootmiseks. Piusa koobastes asuvad ka Ida-Euroopa suurimad nahkhiirte kolooniad.
15. Raja vanausuliste palvela. Raja vanausuliste koguduse tegevus sai alguse 18. sajandi I veerandil. Oma pühakoja (kloostri) ehitamiseks saadi luba alles 1879. aastal, sest vene vanausk oli võimude poolt keelatud. Ikoonikirjutajate (maalijate) koolkonnale pani 19. sajandi lõpul aluse Gavriil Frolov. Tema enda ja ta õpilaste tööd kaunistavad vanausuliste pühakodasid kõikjal maailmas.
16. Ruhnu Püha Magdaleena kirik, vanim Eestis säilinud puuhoone. Kirikut hakati ehitama 1643.
17. Saha kabel, Eestimaa esimesi ristiusu kantse. Püha Nikolausele pühitsetud kabeli rajamise täpne aeg eestlaste põlisele kultuskohale pole teada, algne puukirik põletati maha juba 1223. a. ülestõusu päevil. Rahvapärimuse järgi olevat Saha kabel 50 aastat vanem kui Tallinna linn. Praegune kabel on ehitatud tõenäoliselt samal ajal kui Pirita klooster - 15. sajandi II veerandil.
18. Suure Munamäe vaatetorn. Eesti kõrgeima mäe tippu (318 meetrit) rajatud tornist, mille kõrgus on 29 meetrit, avaneb hingematvalt kaunis vaade.
19. Tallinna Lauluväljak sümboliseerib eestlaste kultuuripidevust, ühtsust ja Eesti riigi iseseisvust. Laululava on ehitatud 1959. aastal ja mahutab 15 000 lauljat.
20. Tartu Jaani kirik. Kiriku tänapäevani säilinud ligi 1000 terrakotaskulptuuri on oma suuruse, kunstilise taseme ja hulga poolest Euroopas ainulaadsed.
21. Tartu Ülikool. Eesti omariikluse alussambaid. Klassitsistlikus stiilis peahoone ehitati aastatel 1802-1809 ning on arhitektuuri mälestusmärk.
22. Toila-Oru park, silmapaistev oma puude liigirikkusega. Park rajati 19.-20. sajandi vahetusel Peterburi kaupmehe Jelissejevi lossi juurde. Loss, mis praeguseks hävinud, osteti 1934. aastal president Konstantin Pätsi suveresidentsiks.
23. Vesilennukite angaarid Tallinnas, ehitati 1916-1917 Peeter Suure Merekindluse osana. Tõenäoliselt maailma esimesed suuremahulised angaarid, mis olid mõeldud ka kõige suuremate vesilennukite paigutamiseks.
24. Väikese väina tamm ühendab Saare- ja Muhumaad. Tamm avati 27. juulil 1896 ja on 3,5 kilomeetrit pikk. Ehitatud eelkõige korrapärase postiveo tagamiseks.
