Antti Arst - nüüdsest Nõmme JK Kalju uus kaitsemängija. Käsi südamele - ta on mees, kes on uus kvaliteet Eesti jalgpallis. Ja seda just oma vaimu ja kõrgelt väärtustatud ülikoolidiplomiga.
Antti lõpetas selle aasta kevadel USA Ohio osariigis ülikooli (University of Dayton, Internatsional Business) rahvusvahelise ärinduse spetsialisti diplomiga. Sellise diplomiga mehel on nähtavasti Eestis avatud paljude firmade uksed.
Jalgpall on Antti üks köitvamaid hobisid. Vahetult enne USA-sse siirdumist jõudis ta mängida Tallinna FC Floras ja Pärnu JK Tervise ridades. USAs aga mängis ta 4 aastat üliõpilasliiga I divisjonis, kus teeb kaasa üle 180 meeskonna, University of Dayton Flyers võistkonnas.
23aastane noormees kõneleb innukalt: „Treenisime nagu tõelised profid. Iga päev olid treeningud, lisaks veel 3 korda nädalas jõusaal ja jooks. Kui oli aga hooaeg, siis oli veel igal nädalavahetusel ka võistlusmäng. Kui nüüd meenutan aega, kui olin 16-aastane ja siirdusin FC Lelle meeskonda, siis tundub see nagu naljamäng."
Olgu veel mainitud seegi, et 2001. aastal mängis Antti Arst ka Eesti U21 olümpiakoondises. Tänaseks on Antti teinud kaasa juba kahes mängus Nõmme JK Kalju esindusmeeskonna rivistuses Eesti I liiga meistrivõistlustel.
Millega on Sind selle lühikese aja jooksul positiivselt üllatanud Nõmme JK Kalju?
Ma arvan, et kõige enam see, et ei osanud oodata sellist professionaalset suhtumist ja ka see, et meeskonna eest nii hästi hoolt kantakse - just varustuse, treeningvõimaluste ja transpordi osas.
Kelle toetusele uues meeskonnas enim loodad?
Ei oska hetkel veel kellelegi suuri lootusi asetada. Ilmselt pean ikka kõige enam iseendale lootma, et suuta hoida head sportlikku vormi ja vältida ootamatuid vigastusi.
Kuidas sattusid üldse jalgpalli ja mis köidab Sind selle spordiala juures?
Mängima hakkasin 8 aastaselt ja kohe sattusin Tartus elukoha lähedal olevasse venerahvusest poistepunti, kus suvel oli esikohal jalgpall ja talvel hoki. Selline osade jaotus oli mulle äärmiselt oluline, sest nii ei tekkind kummastki spordialast tüdimust. Kuid juba hiljem, 15-16 aastaselt, pidin tegema valiku ühe spordiala kasuks. Eesti oludes sai valikuks olla siiski jalgpall, kuigi ka hokis läks mul enda vanuse kohta päris hästi. Jalgpallis aga köidab mind kõige enam see, et kunagi ei kordu sajaprotsendiliselt eelmised olukorrad ja seda nii positiivses kui negatiivses mõttes. Samas, kui saad ise millegi positiivsega hakkama, siis on tekkinud energialaeng ikka väga võimas.
Mis Sulle enam meeldib, kas liidriroll või pigem olla meeskonnamängija?
Ma olen sellise iseloomuga, et saan mõlemas rollis kenasti hakkama, kuid ise liidriks väga ei trügi ja meeskonnamängijana saan samuti jalgpallist tunda täit rahulolu.
On Sul jalgpalliga pikaajalised eesmärgid või köidab tulevikuplaanides siiski rohkem ülikoolis valitud elukutse ja jalgpall taandub pikkamisi vaid vajaduseks enda kehalist vormi säilitada?
Hetkel on need plaanid küll pigem kehalist vormi hoida, kuid kunagi ei tea, milliseid väljakutseid elu esitab Mul on praegu mänguvorm üpris hea ja kui tuleb mõni ahvatlev pakkumine, siis võivad mõtted liikuda ka teises suunas. Ülikoolist sain sedavõrd korraliku hariduse, mis Eesti oludes paneb pigem otsima motiveerivat töökohta ja nautima jalgpalli siiski kui hobi.
Kes on Sinu eeskujud suures jalgpallis?
Suures jalgpallis nautisin ma alati Zinedine Zidane`i mängu, kellel oli jalg kui jala külge kleebitud, kuid samas ka super kiirus ja mees võis rünnakuid lõpetada mõlema jalalöögiga. Veel meeldib väga vaadata, kuidas ManU (Manchester United - D.K.)mängib kui meeskonnana ja sellest klubist kindlasti superhooaja teinud Cristiano Ronaldo.
Kelle sarnane oled oma salaunistustes soovinud olla?
Kuna ise mängin äärekaitset, siis kõige rohkem on meeldinud alati vaadata Roberto Carlose mängu, kuid kardan, et isegi kõige optimistlikumateski unistustes ei saaks selline karjäär teoks!
Milliste tippklubide mänge kõige meelsamini vaatad?
Siin on mul samuti eelistused olemas - Manchester United ja FC Barcelona.
Oled platsil aeg-ajalt nii parem- kui vasakkaitses, siis jällegi poolkaitses. Millisel positsioonil Sa ise ennast kõige meelsamini näeksid?
Endale meeldib vast kõige rohkem paremkaitses tegutseda, sellelt positsioonilt saab kõvasti ettesööste teha ja meeskonnale enim kasulik olla. Samas meeldib ka agressiivne mäng, mida on jällegi tarvis kaitses rakendada. Paremäär sobib aga seetõttu, et kuigi mängin mõlema jalaga suhteliselt vabalt, siis parema jalaga tunnen end palju kindlamini ja ka söödud tulevad tublisti täpsemad.
Kui Sa hetkel ei kuuluks Nõmme JK Kaljusse, siis millisele klubimeeskonnale kuuluks Sinu sümpaatia?
Ma arvan, et FC Florale, sest tegelikult oleksin pidanud hakkama just seal mängima pärast Eestisse naasmist. Samuti mängisin ju seal ka enne USA-sse siirdumist. Samas, nagu juba mainisin, siis arvan, et sellise hariduse baasil, mille USA-s omasin, on Eesti mõistes parem ikkagi alustada oma karjääri ülikoolis õpitud erialal ja teadmiste baasil.
Ma tean, et Sind meelitas Nõmme JK Kaljusse klubi tippründaja ja resultatiivseim mängumees Andrus Mitt. Mis teeb Andrusest jalgpallifännide lemmiku?
No ma arvan, et igale fännile jäävad meelde just väravalööjad ja neid on Andrus ikka korralikult vajutanud nii rannajalgpallis kui ka erinevates liigades. Samas on ta hästi sõbralik ja alati abivalmis. Ka see on kindlasti üks pluss, mis aitab fännides poolehoidu võita.
Mis on Sinu arvates Andruse fenomen?
Väga hea väravavaist, kiire ja täpne löök vasaku jalaga. Sellisel tasemel, kus ta mängib, on nendest oskustest rohkem kui küllalt, et kaitsjad temaga hakkama ei saaks.
