Eestlased, erinevalt soomlastest, eelistavad terrassikujunduses värvikirevusele aegumatut elegantsi. Räpina aianduskooli aiakujunduse- ja maastikuehituse juhtõpetaja Reti Randoja-Mutsi meelest on eestlastel parem maitse, kuigi sageli ilutsevad ka kümme miljonit maksva eramu terrassil odavad plastikust lillepotid.
Maailmakuulsa "Chelsea Flower Show 2006" raames eksponeeriti keskkonnasäästlikke rõdusid ja terrasse. "Propageeriti koguni taaskasutus-lillekonteinereid, nii olid näiteks ilusad lilled sattunud vanasse tomatipastapurki või heeringakarpi," ütles Reti Randoja-Muts.
Tema hinnangul oli see üsna ehmatav vaatepilt, kuid samas ka mõistetav – kui ei ole enam kuhugi areneda, genereeritakse igasuguseid vigureid.
"Koduaias võiks jääda siiski korrektsete anumate ja vaaside juurde," nendib ta.
Plastpott neelab taime ilu
Mõistagi lähtub igaüks terrassi kujundamisel oma eelistustest ja võimalustest. Siiski jääb aiakujundajale mõistmatuks, miks kalli eramu puhul terrassile viimast lihvi andes koonerdatakse amplite ja lillepottide arvelt.
Et lilli ja dekoratiivtaimi annab seada vitspunutistesse, vedela tsemendiga töödeldud juteriidesse, klaasi, keraamikasse ja metalli, nimetab Randoja-Muts neid lilleanumaid konteineriteks. Eestlaste kujutlusvõime on kindlapiiriline: kui vaas, siis küllap lõikelillede jaoks, kui anum, siis supi või kapsaste tarvis. Seega lillekonteiner.
Konteiner peab olema stiilselt väljapeetud. Erinevates vormides ja suurustes lillekonteinerid ühel terrassil kokku kuhjatult on silmadele väsitav. Ülepingutatud ilu. Nii tõmbab läikiv plastpott tähelepanu endale.
Siit aiakujundaja esimene kuldreegel: taimekonteinerite ja ehitusmaterjalide vahel valitsegu ühtsus. Liigiline koosseis peaks harmoneeruma arhitektuuri ja kogu aia kujundusega, need peaksid moodustama terviku.
Ehk siis – see, mis Muhu saarele sobib, ei sobi Tallinna kesklinna hotelli ette.
"Minu meelest on täitsa võõrastav see, kui klaasist-metallist ehitise ette veetakse õitsev hobusevanker või vana kaluripaat."
Viimase trendi järgi kasutatakse terrassikatusekatteks üha sagedamini purjesid. Randoja-Mutsi arvates on see sisemaal kentsakas, kuigi rannarajoonis täiesti omal kohal.
Terrassile dekoratiivseid taimi valides tuleb arvestada, millised neist kasvavad poolvarjus, millised taluvad päikese käes olemist. Pelargoonid on selles mõttes universaalsed pakuvad õiteilu nii varjus kui päikese käes ning taluvad tuult ja kuiva.
Valguse ja värvi mäng
Varjulise terrassi puhul võiks kasutada erksavärvilisi taimi. "Mängides heleduse-tumedusega, lähevad tihtipeale tumedad värvused kaduma," teab terrassikujundaja.
Värvuslahenduse võiks üles ehitada näiteks soojale toonile – nii et domineerib kollane värvus. Teine variant – rõhuda külmale toonile, nii et kõigis õites on sinist. Või panustada sekundaarvärvile oranžile, violetsele või rohelisele.
Kes tahab luua rosoljetüüpi väga kirjut konteinerit, peaks kaasama halli lehestiku või rohkete valgete õitega taimi.
Ühes anumas peaks kasvama ühesuguste vajadustega taimeliigid, kindlasti ei tohi anum olla monokultuurne.
Kujunduses peab olema kindel tasakaal – kas sümmeetriline või asümmeetriline, vahepealne kujundus ei anna soovitud efekti.
Reti Randoja-Mutsi arvates unustatakse, et konteinerhaljastuses on kolm hooaega. Kui istutada dekoratiivtaimi anumatesse aprilli alguses, on õisi juba mai alguses. Pärast jaanipäeva peaks konteinerisse istutama uue satsi taimi. Sügiseks tuleb teha kolmas valik – see, mis peaks talvele vastu minema.
"Meil tahetakse ühe konteineriga hakkama saada: kui on jahe kevad, oodatakse poole maini ja sügise lõpuks on taimed kurnatud nagu näljahädalised," räägib aiakujundaja. Eestis kasvab väga hästi viltristirohi ja padipõõsas, need on Randoja-Mutsi sõnul väga head sidujad ja aitavad lillekonteineril säilitada ilu kenasti kevadest talveni.
Odavuse lõksud
"Kui te leiate, et plastmasstool on elutuppa sobimatu, miks see peaks siis terrassile sobima?" küsib Randoja-Muts.
Tegelikult on plastik omal kohal ehk ainult avalikel suurüritustel. Terrassile sobib kas puidust või sepisest, metallist või pleksiklaasist mööbel. Terrass, lillekonteinerid ja hoone – kõik need peavad omavahel harmoneeruma.
Trendikas on kuhjata terrassile võimalikult palju tekstiili. Mõni terrass sarnaneb elutoale – vaibad maas ja padjad-linikud mööblit katmas. "Tekstiili võib kaasata, aga ei maksaks üle pingutada. Terrass on küll suvine tuba, kuid kas see peab sarnanema magamistoaga?" küsib ta. Pealegi võib vihm ja tuul viia tekstiilist linad ja katted lendu ning puu otsa.
"Nii palju kui inimesi, on ka maitseid," nendib Randoja-Muts. Kes enda valikutes kahtleb, kasutagu erinevaid materjale vähem, siis on ka eksimisvõimalus väiksem. "Kipskujud ja värvilised päkapikud terrassil ja koduaias – neid ei kannata kohe sugugi vaadata!" ütleb ta.
Küll aga kiidab kujundaja terrassivalgusteid – nendega saab pikendada haljasala kasutusaega. "Sumedal suveõhtul võiks kasutada ka elavat valgust, näiteks tõrvikuid ja küünlaid," soovitab kujundaja. Pealegi on tänapäeva küünalde koostises aineid, mis põlemisel peletavad tüütud putukad terrassist eemale.
Reti Randoja-Muts teeb ehitusliku kõrvalepõike: "Silma häirib, kui terrass ehitatakse maapinnast 40–60 cm kõrgusele ja "unustatakse" piirata. Kui terrassile piiret ei soovita, tuleks sättida konteinerhaljastus piirdele nii, et terrass poleks ohtlik."
Ühest lilleanumast jääb väheks
20–25ruutmeetrise terrassi puhul peaks lillekonteinereid olema viis kuni seitse. Eestlane on Randoja-Mutsi sõnul läinud kergema vastupanu teed – parimal juhul kasutatakse ühes konteineris 3–4 erinevat taksonit. Valikute puhul tuleb esmajärjekorras mõelda valgusele ja vormile, sest konteineris võiks olla nii püstise, rippuva kui ka laiuva kasvukujuga taimi. Äärealadele sobivad laiuvad ja keskosasse püstise kasvuga taimed. Kui on leitud vorm ja värv, alles siis otsige õige liik.
Liikuva ja ajahädas inimene valigu terrassile kasvama suutera, padipõõsas ja viltristirohi. Viimane on terrassihaljastuses enimkasutatud taim. Vastupidav pelargoon on viimastel aastatel moelill. Ka lamav käokuld on selles mõttes tänuväärne taimeliik. Väga ilusad on petuunia sordirühma kuuluvad surfiiniad, neid võib kasvatada ka tuulistel terrassidel ja rõdudel.
Et kõik see ilu kestaks suvest sügiseni, tuleb terrassitaimi korralikult kasta ja vähemalt kord nädalas väetada. Eelistada tuleks fosfori ja kaaliumi ülekaaluga väetisi, õpetab Reti Randoja-Muts.
Terrassi kujundamine:
konteinerite (anumate, vaaside jms) maht olgu proportsioonis terrassi ja hoonega;
ehitusmaterjalid ja konteinerid olgu omavahel ühtsed;
liigiline kooslus peaks harmoneeruma aiakujundusega vastavalt valgustingimustele;
varjus kasutada kindlasti erksamaid värve;
ühte anumasse istutage ühesuguste vajadustega liigid;
kujunduse tasakaal olgu kas sümmeetriline või asümmeetriline.
Värvustest sobitage ühte anumasse:
sooja alatooniga või külma alatooniga taimed;
põhivärvused – punane, sinine, kollane;
sekundaarvärvid – oranž, violetne, roheline;
heleduse-tumeduse astet järgides (näiteks heleroosast sügavpunaseni);
või kontrastsed taimed:
1/3 oranži, 2/3 sinist;
1/3 kollast, 2/3 violetset;
1/3 punast, 2/3 rohelist.
Kaitse oma terrassi!
Taimed päikese kätte või varju
Päikest taluvad | põõsas-hõbekakar, feerulalehine ruse, ibeeriselehine tukalill, harilik kaksikkannus, viirpelargoon*, luuderohulehine pelargoon*, hübriidpetuunia, lamav sanvitaalia, aed-raudürt, padipõõsas.
* – universaalne
Päikese kätte ja poolvarju | sinine tiiviklill, südajas suutera, ahtalehine peiulill, värdfuksia, hertsog-lemmalts, sinilobeelia, rand-kivikilbik, aedkannike e võõrasema, aed-puhmikmalts, lamav käokuld, Forsteri ilunõges, harilik santoliin.
Pool- ja täisvarju | alati õitsev begoonia, mugulbegoonia, tervelehine kinglill, aed-pärdiklill, kirju toreenia, harilik maajalg, roomav metsvits, roniv mikaania.
Tugevat tuult taluvad | ibeeriselehine tukalill, lamav käokuld, feerulalehine ruse, sinine tiiviklill.
Kuiva taluvad | raudürt, begooniad, Forsteri ilunõges, harilik santoliin, lamav käokuld, belargoonid, petuunia.
