Kutse-eetika rikkumise pärast heitis arstide liit oma liikmeskonnast välja Rostislav Vassiljevi ja Milvi Kopluse, kes soomlastele kangeid ravimeid kirjutades retseptiäri ajasid. Nad on Eestis esimesed tohtrid, kes eetilistel põhjusel liidust välja visati.
Vassiljev ja Koplus kirjutasid alates 2003. aastast soomlastele psühhotroopsete ainete retsepte välja virnade viisi. Tänavu nelja kuuga jõudis Koplus välja kirjutada ligi 7000 Subutexi retsepti.
Tallinna Arstide Liidu juhatuse sekretäri Aasa Randvere sõnul on liidust väljaarvamine tohtritele just eetilistel põhjustel suur häbiplekk. Varem on seda tehtud näiteks liikmemaksu tasumata jätmise pärast.
Arstitööd ei pruugi jätta
"Ka on nad meie üldkogu otsusel eemaldatud Eesti Arstide Liidust," selgitab Randvere ja lisab, et liidust välja heitmine ei tähenda aga keeldu arstina tegutseda.
"Meil on õigus karistada, kuid pole õigust võtta neilt amet. Ma ei tea, mis neist edasi saab," kinnitab Randvere. "Ma ei suuda aru saada, miks oli vaja retseptiäriga tegelda. Arstid ei ole ju nii vaesed," on Randvere hämmingus, kuid möönab: "Nad ei rikkunud retsepti välja kirjutades küll seadust. Koplus on patune veel mitmes mõttes. Ta valetas end mittetöötavaks pensionäriks ja tasus seetõttu madalamat liikmemaksu."
Tohtriameti kõrval ka numeroloogina tuntud Milvi Koplus nimetab süüdistusi ebaõigeteks. "Ma asendasin 2003. aastal kolm ja pool kuud ühte haigestunud tohtrit. Ja sel ajal oli lubatud kirjutada Subutexi välja, seega ühtegi seadust ma ei rikkunud," on Koplus nördinud.
Süüdistus on valelik
"Sellist kogust ma kindlasti välja ei kirjutanud. Minu juures käis maksimaalselt kümme haiget päevas... Mõned sajad retseptid võisid olla. Füüsiliselt pole võimalik ju tuhandeid kirjutadagi. Ma kirjutasin retsepte käsitsi – oleksin ööd ja pühapäevad otsa neid kirjutanud, et tuhandeid kokku saada."
Koplus nimetab väljaheitmist räpaseks looks.
"Moraalselt on see suur pauk mulle. Ma ei tea, mida teen. Seedin veidi ja küsin nõu, mu oma mõistus enam ei võta," ohkab ta. "Raha mul nii palju pole, et mööda kohtuid käia."
Tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja ja Eesti Arstide Liidu eestseisuse liikme
Peeter Mardna kinnitusel on meedikute liidust väljaheitmine taasiseseisvunud Eestis esmakordne.
"Alates jaanuarist 2008 on tervishoiuametil õigus peatada ka arsti registrisolek. Arstina võib tegutseda vaid registreeritud ja tegevusloaga isik. Kui ta sealt kustutada, siis ta kaotab õiguse töötada kogu Euroopa Liidus," teab Mardna, et karistus võib veel karmistudagi. "Selle seadusemuudatusega me loodame, et saame hakata mittekorrektseid arste korrale kutsuda. Enne polnudki mingeid mehhanisme selleks. Kas te tõesti usute, et arstidel pärast ülikooli lõpetamist kasvavad inglitiivad? Nad on samasugused inimesed nagu teisedki. Kuid lähiajal pole küll alust kedagi enam arstide liidust välja heita. Reeglina polegi korrektsusetud tohtrid arstide liidu liikmed."
Koplust ja Vassiljevit hoiatati ja manitseti Mardna sõnul enne väljaheitmist korduvalt, kuid tulutult.
"Oli veel paar kolleegi, kes samale teele läksid. Nemad said oma veast aru ega tegele enam sellega," kinnitab Mardna.
Savisaar asus Mardnat kaitsma
n Peeter Mardna, kes märtsikuus "Pealtnägijas" tohtrite kahtlasest retseptiärist rääkis, sai karistada. Tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe avaldas talle noomituse delikaatsete isikuandmete paljastamise eest. Saates näidati soomlastele väljastatud retseptipakki, kus olevat näha ka patsientide andmed.
Eile asus Mardnat kaitsma Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes lubas teha sotsiaalministrile ettepaneku noomitusotsus läbi vaadata.
Mardna on Savisaare reaktsioonist veidi üllatunud.
"2001. aastal lasi ta mind haiglajuhi kohalt lahti. Tema oli siis linnapea ja soovis teha teatud ümberkorraldusi, millega mina ei nõustunud. Vilja Savisaar oli Ida-Tallinna keskhaigla nõukogu esimees, ja nii mind päevapealt vallandati," meenutab Mardna.
Ta rõhutab, et ehkki poliitilised vaated on tal Savisaartega erinevad, pole inimlikul läbisaamisel häda midagi.
