Jälle on käes 13 ja reede. Avaldame ühe vana loo, mis selgitab selle päevaga seotud uskumuste tagamaad.

Vanadel hiinlastel ja vaaraodeaegsetel egiptlastel oli 13 õnnenumber. Viimastel kujutas elu vaimset tõusu kaksteist astet maises elus, kolmeteistkümnes aga juba teispoolsuses, igaveses elus.

Seetõttu sümboliseeris number 13 surma – aga mitte kaduva ja kõduneva mõttes, vaid hiilgava ja ihaldusväärse muundumisena. Egiptuse tsivilisatsiooni allakäigu järel hakati 13 seostama lihtsalt surmahirmuga.

Eelkristlikus rahvapärimuses oli reede armastuse ja rõõmu päev. Vanade kreeklaste ja roomlaste kalendris oli see pühendatud jumalanna Veenusele, Põhjamaade mütoloogias aga Freyjale või Friggile, viljakuse-, armastuse- ja seksijumalannale. (Mõnede ajaloolaste arvates ohustasid mõlemad kui tugevad naiselikkuse sümbolid keskajal meeste domineeritud kristlust sedavõrd, et kirikuisad panid kõik nendega seonduva põlu alla.)

Kristus löödi risti reedel, tema viimasel õhtusöömaajal istus lauas 13 inimest, kellest viimasena saabus Juudas.

Nii reedet kui ka 13. kuupäeva seostati mitmes Euroopa kultuuris pikka aega surmanuhtlusega. Inglismaal oli reede avalike hukkamiste päev, võllapuuni viis aga 13 trepiastet.

Et rikkalt Templirüütlite ordult raha kätte saada, andis Prantsuse kuningas Philippe IV, hüüdnimega Ilus, ühel 1307. aasta 13. ja reedel kõik ordurüütlid koos ordumeistriga inkvisitsioonikohtu kätte, süüdistades neid ketserluses, nõiduses ja väärjumalateenimises. (Misjärel puhkes troonipärimisküsimuse tõttu 100aastane sõda, milles Prantsusmaa sai tugevalt kannatada.)

Soomes ja Rootsis on kolmeteistkümnendad ja reeded kuulutatud üleriigilisteks ohutuspäevadeks, mil pööratakse erilist tähelepanu töö- ja liiklusturvalisusega seotule, kasutades targasti ära inimeste korraks suurenenud tähelepanu.

Folklorist Mare Kõiva sõnul kinnistus 13. kuupäevale sattunud reedega seotud hirm Eestis esmakordselt XIX sajandi keskel: "Sel ajal võeti meil palju euroopa uskumusi üle. Neid trükiti populaarsetes üllitistes, kalendrisabades ja mujal." Väidetavalt hakkas 13. ja reede ebausk Saksamaal levima aga alles pärast II maailmasõda, 1950ndate paiku.

Kalendriuurija Mall Hiiemäe hinnangul on 13. kuupäeva ja reede kartus Eestimaal XX sajandi nähtus, millest esimesed teated jõudsid rahvaluulearhiivi 1930. aastatel. Ebausupuhangut XIX sajandi keskel seostab Hiiemäe kirjaoskuse plahvatusliku levikuga. "Kirjasõnas ilmuvad lood tuntud isikute ebausust, need aga folkloriseeruvad, lähevad tagasi rahvasuhu. Ent rahvaluulearhiivis on ka hulgaliselt näiteid vastupidistest juhtumitest, kus 13. ja reede on õnnepäev. Näiteks ühe vanatädi jutt oma mehe kohta: "Aleks õkva püüab õnne oma käega – on kolmeteistkümnendal ja reedel sündinud!"."

Allikas: 13.08.2004 (nädalapäev oli reede) SL Õhtulehes ilmunud Marike Tammeti artikkel "Tõenäoliselt levinuim eba­usumärk on Eestis must kass, sellele järgneb aga kohe 13. kuupäevaga reede"

Jaga artiklit

19 kommentaari

R
Reede 13.00 peale lõunat   /   09:29, 13. okt 2017
Restoraanis Promill toimub basseiniorgia afterparty.
M
Ma sain viimastel aastatel enda kohta nii palju halbu asju teada!  /   17:36, 13. jaan 2017
Nüüd kus 2017.aasta on käes,siis on aeg hakata tõele jälile jõudma.Karta on, et midagi head oodata ei ole."Ma sain viimastel aastatel enda kohta nii palju halbu asju teada".Lõppeval aastal 9.detsembril oli keegi minu kuuldes öelnud nii:vähemalt kolme töötaja juures olekul kella 14:55 ajal.Ja see kõlas sedasi:"Ma soovin et üks rõveda muljega ja lolli kindlama iseloomuga eit võiks tööl ära surra".Selle peale naerdi! Kaks aastat noorem töötaja ütles teistmoodi:"See on nii jube,kuidas üks lolli näoga eit töö tülide ja probleemidega meie poole pöördub".Siis oli kell eelmisel aastal oktoobris 15:15! Mõned aastad tagasi ütles üks tööline 9.juunil kella 12:44 ajal nii:" Mõelge mis oleks,kui me sooviksime ühele vastikule eidele ebaõnne ja halba saatust".Aasta oli 2015.Oli detsember 2014.aasta kolmapäev 17.12.Siis öeldi üht asja väga vaikselt:"Ma sooviksin et tal võikski terve elu halvasti minna.Inimesed kellel on rasked ajad ja ta võiks olla nende hulgas".12:40-13:29 ajal.Oli 2014.aasta 31.juuli kell võis olla 8:29. Keegi tahtis koos oma mehega mulle otsa sõita.Ta rääkis sellest kõigile ja nad naersid selle peale liiga kõvasti.Kuulsin kellegi käest,et neil pidid pangalaenud suured olema ja laste eest ei hoolita.Suheldakse facebookis võõrastega ja pidevalt on jamad.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis