kujulise harjastikuga vuugiharja, mis plaadivahed ilma igasuguse vaevata säravpuhtaks nühib. (Arno Saar)

«Kui koristamine tundub raske ja ebameeldivana, siis tehakse seda lihtsalt valesti – kas kasutatakse viletsaid töövahendeid või valesid töövõtteid. Selle töö puhul on omal kohal positiivne laiskus,» ütleb koristuskoolitaja Helge Alt.

OÜ Puhastusekspert koristuskoolitaja Helge Alt ütleb, et koristamine on mõnus ja võtab vähe aega vaid siis, kui kodus segadus üle pea ei kasva: «Üks asi on koristamine, teine asi on profülaktika. Sissekuivanud mustust on raske eemaldada. Kui söök on valmis, tuleks pliit puhtaks teha ja duši alt tulles kabiin kuivatada – see võtab ainult hetke ja mingit suurpuhastust pole vajagi.»

Tänapäevaseid koristustarbeid, mis tööl lennata lasevad, soovitab ta eelkõige otsida profitarvete poodidest – sealne kaup on küll kallim, kuid ka vastupidavam ja tunduvalt mugavam kasutada. Peamiselt küll puhastusfirmade varustamisele spetsialiseerunud poest saavad osta ka eraisikud – uurida tasub üksnes seda, milline on ostusumma alammäär.

Kodumajapidamises ei lähe kahtlemata vaja siiski enamikku asju, mida puhastustarvete poe valikust leida võib. «Korraliku komplekti saab kokku juba umbes tuhande krooniga,» hindab koristamisekspert. Raha kokku hoida soovitab koristamisõpetaja aga hoopis puhastusvahendite arvelt – tänu kvaliteetsetele koristustarvetele läheb edaspidi vaja vaid vett.

Koristustarbed on hea kingiidee

«Need on asjad, mida paljud inimesed endale ise osta ei raatsi või ei oska,» arvab Helge Alt ja lisab: «Olen isegi selliseid kingitusi teinud – näiteks kinkinud klaasilina. Ainult et sellisel juhul tuleb alati lisada kasutusjuhend.»

Kena praktiline kingitus on Alti arvates ka nõudepesuhari, mis on igasugustest käsnadest ja lappidest hügieenilisem ja esteetilisem. Koristamistarvete poest võib leida nõudepesuharja, mis kannatab kuuma vett, selle harjased ei tõmbu krussi.

Põranda- ja aknakuivatuskumm

«Põrandakuivataja on küll asi, millest ma oma kodus püssi ähvardusel ka ei loobuks,» ei ole Alt abivahendi kiitmisega kitsi. Ta peab liigendiga põrandakuivatuskummi eeliseks, et sellega saab hõlpsasti igale poole ligi. «Sellega võib pühkida kokku nii liiva kui ka vett ja võib panna lapi otsa kui vaja.» Alt lisab, et Soomes on paljud perenaised üldse loobunud põrandaharjast. «Kummiga pühkimine ei keeruta tolmu üles. Pealegi on põrandakuivatajat palju hõlpsam puhastada kui harja.» Põrandakuivataja kumm on vahetatav – töövahend on eluaegne.

Valida on pehme ja jäiga põrandakuivatuskummi vahel. «Pehme kummiga on hea vett kokku pühkida, jäiga kummiga saab paremini liiva kätte,» selgitab Alt ja soovitab tavalisse kodumajapidamisse pigem jäika põrandakuivatuskummi. Põrandapesuks võib sellele panna kergelt niisutatud froteelapi. Kui kodus suuri põrandapindu ei ole, pole moppi osta vajagi.

Neil, kes eelistavad tavapärast põrandaharja, soovitab

Helge Alt osta poolpika varrega harja ja kühvli – nii ei pea kummardama.

Harjaseid peaks saama võimalikult kergesti puhastada (hõredate harjastega hari on parem) ja kühvel olema pealt kaetud (tolm ei pääse õhku keerlema). Jätkub lk. 244

3Korralik aknakuivatuskumm kiirendab oluliselt aknapesu. Töökorras aknapesija kumm ei laineta, samuti peab seda saama vahetada.

Plaatmopp

Tõhus abimees tolmuvõtmisel sileda põrandapinna puhul. Pintslikujulisel nöörmopil Helge Alt aga erilisi voorusi ei näe – suure vee kokkupühkimisel on põrandakuivatuskumm mugavam, pealegi on pintslikujulist moppi korralikult puhastada praktiliselt võimatu.

Puhtust on aga võimalik saavutada vaid puhaste töövahenditega, nagu koristamiskoolitaja rõhutab.

Plaatmoppidest on kutselistele koristajatele mõeldud takjapaelaga kinnituv mopp mugavam kui taskutega variant, mida on käte abita üpris keeruline varre otsa kinnitada.

Spetsiaalses ämbris saab mopi puhtaks käsi märjaks tegemata.

«Kuid võib ka varuda mitu moppi ja ilma vahepeal loputamata põrand puhtaks saada,» annab Alt nõu töö hõlbustamiseks.

Tolmuvõtmise eel tuleb kuiva moppi paar korda mööda põrandat edasi-tagasi hõõruda, et tekiks staatiline elekter.

Põrandat puhastatakse mopiga S-kujulisi liigutusi tehes.

Niiske puhastuse puhul pole veeämbrit vajagi: piisab kui moppi niisutada pihustiga pudelist. Tugevamate pesulahuste kasutamise järel tuleb põrand kindlasti ka puhta veega loputada, sest vastasel korral hakkab tolm põrandale kergesti külge.

Kui põrand jääb peale puhastust niiske ning kuivamine võtab aega üle poole minuti, siis sellised pinnad tuleb kuivatada. Kui laseme pindadel ise kuivada, siis sinna jääb koos veega setteid, mustust, mikroobe. Pindadele jääb hallikas kiht.

Pärast koristamist tuleb mopid kindlasti pesumasinas puhtaks pesta.

Mikrokiudlapp

Mikrokiud on muudest kiududest tunduvalt peenem ja suudab mustuse pinna küljest lahti lõigata. Seetõttu saab toa mikrolapiga ka ilma pesuaineta puhtaks.

Mikrokiudlappe on nii pehmemaid, mis mõeldud peeglite ja mööbli puhastamiseks, kui ka jämedamaid, mis sobivad põrandapesuks.

Mikrokiudlappi ei loputata nagu tavalist lappi. Alt toob näite ühest koristajast, kes kurtis, et tema meelest pole klaasilapp küll suurem asi.

«Klaasi peale jäävat jutid, lisaks muutuvat lapp kasutades kõvaks. Palusin siis lappi näha. See oli nagu seakamar, lihtsalt seest paksult mustust täis.»

Nii juhtub mikrokiudlapiga, mida üritatakse puhtaks saada niisama kraani all loputades – see on võimatu.

«Aknapesulapp ei ole imelapp, see ei ole suurpuhastuse lapp, vaid mõeldud igapäevaseks jooksvaks puhastuseks. Sellega on hea klaas-, nikkel- ja kroompindu läikima lüüa.»

Lapp volditakse pooleks ja seejärel S-kujuliselt kokku. Nii tekib 12 puhast poolt ja kaob vajadus lappi pidevalt loputada ning oma aega kulutada.

Mikrokiudlappi tuleb pesta pesumasinas, kõrgel temperatuuril, teistest esemetest eraldi. Ei tohi kasutada valgendus- ja loputusaineid.

Lapi ressurss on 500 masinpesukorda, sellest võib järeldada, et kui peseme nädalas kaks korda lappi masinas, siis jätkub seda viieks aastaks.

Helge Alt peab pesumasina puudumisel targemaks mikromoppidest ja -tolmulappidest üldse loobuda.

Mikrosukk on painduva varre otsa tõmmatud pehme mikrokiudlapp, mis on mõeldud tolmu pühkimiseks kõrgetelt kapipealsetelt ja mööblivahedest.

Mingit redelit appi võtta pole vaja, piisab, kui mikrosuka vart painutada.

Trepikäsipuude pühkimiseks on aga mugav kasutada spetsiaalset mikrokiust kinnast.

Pesuhõõruk

Varre otsa kinnitatava hõõrukiga saab hõlpsasti puhtaks nii plaatpõrandad kui ka seinad. Kui hõõrumisplaat varre otsast eemaldada, on see tõhus abiline näiteks saunalava lauavahede küürimisel. «Tavaliselt pestakse saunalava puhtaks, aga must vesi nõrgub mööda lauavahesid alla ja nii jäävad laudade küljed mustaks,» selgitab Alt.

Seda, millist pinda saab hõõrukiga puhastada, näitab töövahendi värvus: näiteks sobib PVC jaoks punane plaat, värvitud pindadele aga valge.

Et koristamine oleks lust ja rõõm…

Olgugi, et ka tavakauplustest võib leida korralikke koristusvahendeid, ei saa neid võrrelda spetsaiaalsetes poodides pakutavaga.

Puhastuseksperdist leidsime näiteks nõudepesuharja, mille kleeps muudab värvi, kui vee temperatuur on sobiv ja mille harjased kannatavad ka keeva vett. On olemas spetsiaalne vuugihari plaadivahede nühkimiseks; kutselise aknapesijaga võrdses tempos klaase küürida aitab teil edaspidi korralik klaasikuivatuskumm; veel on puhastustarvete poes olemas näiteks spetsiaalne svamm mustade triipude kõrvaldamiseks linoleumilt.

Kui tundub, et senised koristustarbed on suuremaks küürimistööks kehvakesteks jäänud, tasub sisse põigata koristamisfirmasid varustavatesse poodidesse ja puhastusala asjatundjatelt nõu küsida.

Kui sageli peaks koristama?

Igapäevane koristus:
tee ära voodid ja tuuluta tuba;
pane oma kohale rõivad ja laste mänguasjad;
pese nõud ja puhasta pliit ning töötasapind;
vii välja prügi;
vaheta kassiliiv;
kuivata vannitoapõrand ja dušikabiin.

Iganädalane koristus:
korista põhjalikult köök, WC ja vannituba (esimesena köök, et kergem töö jääks viimaseks);
võta tolmu;
puhasta tolmuimejaga vaibad;
pühi mopiga põrandad;
vaheta voodipesu;
pese ukseesine, esik ja trepp.

Koristus iga kahe nädala järel:
raputa puhtaks uksematidja porivaibad;
võta tolmuimejaga tolm varjatud nurkadest, näiteks diivanite alt ja kapipealsetelt.

Igakuine koristus:
puhasta seestpoolt akna-klaasid ja peeglipinnad;
pese puhtaks köögi prügikast ja selle ümbrus;
küüri puhtaks külmkapp;
puhasta köögimasinad;
eemalda kardinatelt tolm.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis