Lisa Õhtulehe naisteleht järjehoidja ribale
naisele.ee
ENNE LÕIKUST PÕHJALIK UUURING: Kui silmaarst juba jaasõna ütleb, pole operatsiooni enam karta vaja. (Repro)

Silma laserlõikuse järgseid probleeme esineb vaid 1–2% protsendil patsientidest, Eesti silmakirurgidel on hea maine ja nad kõik töötavad nüüdisaegse lasertehnoloogiaga. Miks siis kardavad nii paljud prillikandjad silmade laserlõikust ja peavad seda riskantseks?

«Enamikul inimestest, kes vastuvõtule tulevad, on kodutöö tehtud, nendib KSA Silmakeskus silmaarst Ants Haavel. «Nad on väga hästi informeeritud sellest, mida laserprotseduur endast kujutab ja kuidas seda tehakse. Veelgi enam, nad esitavad nii detailseid küsimusi, et ma mõnikord ei oskagi neile peast vastata, pean täpse vastuse andmiseks raamatutest järele vaatama,» muheleb tohter.

Kodutööst hoolimata lahkuvad nii mõnedki vastuvõtule tulnuist pärast esimest konsultatsiooni põlvede värisedes ja matavad operatsioonimõtted (vähemalt esialgu) maha. Miks?

«Me peame andma patsiendile kogu info protseduuri riskidest ja näitame neile laseroperatsiooni mõneminutilist animatsiooni. Ehkki lõikus ise kestab vaid paar minutit, on see mõne inimese jaoks suur eneseületamine,» nendib Haavel.

«Patsiendid tunnistavad, et nad oleksid end suurema südamerahuga minu hoolde usaldanud, kui vaid ma poleks seda filmi operatsiooni käigust neile näidanud. Aga seda me lihtsalt peame tegema, kuna mõlema poole vastutus on suur,» nendib doktor Haavel.

Ära luiska silmaarstile!

«Lühinägelike opereerimisel on muude parameetrite kõrval oluline ka nende silma sarvkesta paksus, mis on keskmiselt 0,55 mm. Lühinägevuse korrigeerimisel lihvib laser seda õhemaks.

Kui sarvkest jääb liiga õhukeseks, võib see pärast lõikust välja võlvuda, samuti pole silm enam põrutuskindel. Sarvkesta paksuse piiriks peale protseduuri on 0,3 mm – õhem sarvkest on juba riskifaktor,» selgitab tohter.

Operatsiooniks valmistudes on ka patsiendi vastutus Haavli sõnul suur. «Nii ei tohi vähemalt nädal enne teste ja laserprotseduuri kanda läätsi, kuid osa inimesi patustab selle nõude vastu ja nii võivad mõned laserisse sisestatavad andmed nihkesse minna. Niisamuti peab patsient andma arstile tõest infot oma põetud haiguste kohta, selleks täidab ta vajadusel kaheleheküljelise ankeedi.

Üldjuhul ei opereerita inimesi, kellel on esinenud silma herpespõletikku. See on korduva iseloomuga haigus, mille tekitaja on inimese organismis alati olemas ja mis võib aktiveeruda laserprotseduuri käigus. Ka ei opereerita paljusid kroonilisi haigeid", räägib dr. Haavel.

«Ka peab patsient ära ootama, millal tema lühinägevusprotsess pidurdub ja 12–24 kuud enne protseduurile tulekut ei tohiks prilliretsept oluliselt muutunud olla. Kuid juhtub ka nii, et noored inimesed tahavad nii väga oma prillidest vabaneda, et luiskavad arstile: oh, mul on juba terve aasta samad prillid. Kuid ometi on neil silmad nõrgenenud. Nii ei tohiks teha – laserprotseduur ei pidurda progresseeruvat lühinägevust, vaid likvideerib selle, mis inimesel täna esineb,» õpetab doktor.

Üks võimalikke operatsioonijärgseid probleeme võib olla silmade kuivuse tunne, sest protseduuri ajal lõigatakse läbi osaliselt silmasarvkesta pindmised närvikiud. Nende taastumine võtab reeglina 3 kuud. Õnneks saab seda olukorda kunstpisaratega hästi kontrolli all hoida.

Silma sarvkesta ajutist hägusust ehk haze’i esineb põhiliselt esimese ja teise põlvkonna laserite puhul. Kolmanda põlvkonna laserite kiire läbimõõt on kümme korda väiksem. Kuna ka laserenergia on seetõttu palju väiksem, esineb haze’i vaid 1–2 protsendil opereeritutest. Eestis on kahel kolmest silma laseroperatsioone tegevast kliinikust kolmanda põlvkonna nn. flying spot laserid, mis lihvivad sarvkesta vähemaks punktikeste kaupa. Baltimaade kõige moodsama – Allegretto Wave-Light 400hertsise eksimeerlaseri paigaldasid töömehed kliiniku Silmalaser protseduuriruumi alles 1. veebruaril.

«See on isegi rohkem kui kolmanda põlvkonna laser,» rõõmustab kliiniku juhataja Kai Noor. «Selliseid on terves Euroopas vaid 2–3. Ja see on ainus laser, millel on USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) sertifikaat.»

Pooled ei tulnudki järeloperatsioonile

«Ülisuurte miinustega (üle 12 dioptri) prillide kandjad peaksid meeles pidama, et nende lühinägevust pole võimalik laseroperatsiooniga korrigeerida ja neile tuleb soovi korral paigaldada silmasisesed kunstläätsed. Suurte miinuste (9–12 dioptrit) on mõistlik täpsema tulemuse nimel teha kaks järjestikust protseduuri 3–4kuuse vaheajaga. Kuid Suurbritannias hiljuti läbi viidud uuringust selgus, et pooled endistest poolpimedatest patsientidest, kel näiteks miinus 12 silmad olid laserdatud miinus kolmele, ei tulnudki teisele operatsioonile. Nende elukvaliteet oli lihtsalt niivõrd palju paranenud, et nad olid ülirahul ka miinus kolmega,» nendib Haavel.

Kõik laserlõikusele tulevad patsiendid peaksid siiski arvestama võimalusega, et mingi osa lühinägelikkusest võib pärast operatsiooni jääda korrigeerimata – eriti siis, kui lühinägelikkus on olnud suur – üle miinus kuue. Siis tuleb tulla kordusprotseduurile 4–6 kuu jooksul, mis patsiendile on tasuta.

«Tõsiseid protseduurijärgseid probleeme – kõige sagedamini ala- või ülekorrektsioon – esineb nüüdisaegsetes keskustes 1–2 protsendil opereeritutest,» saab Haaveli sõnul need probleemid üldjuhul korrigeerida kordusprotseduuriga 4–6 kuu jooksul.

Prillide plussid ja miinused

Plussid

Turvalised, kandjale täiesti ohutud, sobivad lõviosale inimestest, kellele silmaarst on prillid välja kirjutanud.

Miinused

- Suure miinus- või plussklaasi puhul on prilliklaasid siiski paksud, moonutavad (vähendavad või suurendavad) kujutist ja takistavad perifeerset nägemist.

- Lühinägelikel inimestel tekib vananedes vajadus lugemisprillide järele. Kõige sagedasem lahendus sellele probleemile on kahe fookusega läätsede kasutamine, mis enamikule patsientidele küll sobib, kuid millega harjumine võib osutuda äärmiselt raskeks.

Kontaktläätsede head ja vead

Plussid

Lühi- või kaugnägevuse korrigeerimise mittekirurgiline meetod – seega läätsekandja silmadele võrdlemisi ohutu.

Läätsi on mugav kasutada.

Korrigeerivad efektiivselt ka väga suure miinuse või plussiga lühi- või kaugnägevust.

Miinused

- Pidevalt kasutades kandjale üpriski kulukad. Praeguste hindade juures läheb kontaktläätsede kandmine 30 aasta jooksul maksma 150 000 krooni.

- Ei tohi pidevalt kasutada. Pikaajalisel kandmisel põhjustavad isegi kõige suurema, kuni 90protsendilise veesisaldusega läätsed silma veresoonte laienemist, sest silma sarvkest saab hapnikku välisõhust, kontaktläätsed vähendavad aga sarvkesta hapniku läbilaskevõimet. Seeläbi aga nõrgeneb nägemisteravus. Õnneks on silmade selline laienenud veresoontega seisund ravitav. «Silmadele tuleb läätsede kandmisest lihtsalt puhkust anda, sõltuvalt inimesest kahest kuust kuni poole aastani, siis tõmbuvad veresooned taas kokku,» ütleb kaupluseketi Eagle Vision optometrist Janika Kriisk.

- Kui veresooned ulatuvad sarvkestani, ei tohi kontaktläätsi kanda, sest selline silm vaevleb juba niigi hapnikupuuduses.

- Ei sobi allergikutele, kel silmad kevaditi vett jooksma kipuvad.

- Arvutiga töötajad peavad läätsi kandes paar korda päevas silma tilgutama kunstpisaraid, sest nende silmad on väga kuivad, pisarakilet peaaegu polegi, ning kontaktlääts võtab niigi kuiva silma niiskuse endasse. «Samas peaksid kõik inimesed alati pärast 45minutilist arvuti taga istumist andma silmadele 15 minutit puhkust,» soovitab Kriisk.

- Läätsi tuleb iga päev enne silma panemist ja silmast võtmise järel hoolikalt puhastada.

- Läätsi ei tohi kanda kauem, kui tootja on sätestanud.

- Puhastamata läätsede pikaajaline kandmine tekitab sageli silma sarvkestadele tugeva ja ravile halvasti alluva põletikukolde.

- Kindlasti ei tohi läätsedega minna ei sauna ega basseini, sest silmapõletike nakkusoht on seal väga suur.

- Nohu vm. külmetushaiguse tõttu punetavatele ja vesistele silmadele ei tohi läätsesid panna – see on silma jaoks topeltkoormus ning võib kergesti põhjustada silmapõletikku. Pealegi võib silmas juba enne olla põletik, mida läätsekandmine vaid hoogustab. Punetavatele silmadele tuleb rahu anda, prillid ette panna ja kui päeva jooksul punetus ei vähene, pöörduda silmaarsti poole.

Silmadele tähtsaim: antioksüdandid ja tsink

Üks silmade tervisele hädavajalikke marju on mustikas, kuna sisaldab suurtes kogustes antioksüdante.

USA uurimisprogrammi AREDS (Age Related Eye Disease Study) viimased tulemused on näidanud, et antioksüdantide (beetakarotiini, C- ja E-vitamiini) ning tsingipreparaatide regulaarne tarbimine pidurdas olulisel määral eakate rasket silmahaigust – silma võrkkesta keskosas paikneva kollatähni ehk maakula taandarengut. Viimase ravi on vaevaline, väga kulukas ja vähe tulemuslik, seetõttu on selle profülaktika väga oluline.

Beetakarotiin on silma tähtsaima vitamiini –A-vitamiini ehk retinooli provitamiin. Rohked karotiinivarud on kõigis punastes, oranžides ja kollastes puu- ja juurviljades, samuti maitserohelises. Täiskasvanute ööpäevane A-vitamiini vajadus on ligikaudu 1,5 mg, arvutiga töötavatel inimestel 2,5–3 mg päevas. Ka roheline lehtköögivili, eriti spinat, peaks kuuluma kõikide rohkelt silmade pingutamist nõudva töö tegijate igapäevasele toidulauale. Miks? Nimelt sisaldab spinat, aga ka paprika, porgand, seller ja lillkapsas luteiini – antioksüdanti, mis kuulub karotenoidide rühma. Ühes AREDSi uuringus sõid katsealused aasta jooksul 10 mg luteiini päevas, kirjutab ajakiri Optometry. Selgus, et kõikide silmavõrkkesta kahjustusega katsealuste nägemine paranes. Luteiin (päevane vajalik kogus sisaldub umbes 90 grammis spinatis) kaitseb silmavõrkkesta ka UV-kiirguse kahjulike mõjude eest.

Mustikas sisaldab suurtes kogustes antioksüdante – anto-tsüanidiini ja beetakarotiini, mis tugevdavad silmavõrkkesta kapillaaride seinu. Just mustikates sisalduva antotsüanidiini toimel kiireneb silmade nägemispurpuri tootmine. Nägemispurpur on silma närvikesta ainevahetust korraldav pigment, mis peab pidevalt uuenema. Kui organism ei suuda sellega ise toime tulla, siis silmad väsivad ja hakkavad valutama ning vett jooksma. Väga hästi aitavad silmi tugevdada ning nende loomulikku kaitset tõhustada silmavitamiinid. Kel tundlikud silmad, võiks aastas paar vitamiinikuuri läbi teha.

Silmavitamiinide (Vitavisio-ni, Strixi, Visiomaxi, Blue Berry jt.) toime ei ilmne kohe. Neid tuleb tarvitada 1-2kuuliste kuuridena. Need preparaadid on eriti soovitatavad inimestele, kellel on oht silmavõrkkesta kahjustuseks (nt kõrgvererõhk- või suhkurtõbi) või kelle töö nõuab silmade erilist pingutamist ja nägemisteravust.

«Silmavitamiinid on ju polüvitamiinid, mis mõjuvad kogu organismile ergutavalt, eriti talvel. Kindlasti ei tohi vitamiine aga üle annustada,» ütleb Tartu ülikooli silmakliiniku arst-õppejõud Tiina Mauring. Mustikapreparaadid parandavad koguni hämaras nägemist ja alandavad veresuhkru taset. «Veresuhkru normaalne tase on väga oluline, silmapõhjale mõjub see, kui veresuhkur on liiga kõrge või kõigub, väga halvasti,» nendib ta.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 614 4072
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis