KÕIGEPEALT MURUNIIDUK, SIIS REHA: Kõigepealt saavad kõikide viljapuude ja marjapõõsaste alused muruniidukiga peenestatud rohu- ja leheseguga täidetud. Suur hunnik riisutud lehti rändab aga kompostihunnikusse. (Aldo Luud)

Kivisäki aiandustalu perenaise Terje Odeni sõnul koormab riisumine kõiki lihasgruppe, nii et sügisene lehtede koristus tuleb hobiaednikule vaid kasuks. Tänuväärse tasuta trenni eest lähevad kirja ka hilissügisene muruniitmine ja õunte kokku korjamine.

«Suure taluaia puhul pole mõned puulehed murul mingi õnnetus. Kui aed on väike, võib ju lehti riisuda kas või iga päev natuke,» ütleb Terje Oden, Vorbuse külavanem ja SA Tartu Ärinõukogu konsultant. Lehepuhuri kasutamise mõte Odenit ei vaimusta – see on tema sõnul sama, kui fööniga juukseid kuivatada. «Samas on võimas lehepuhur kindlasti omal kohal linna haljasaladel töötamiseks, väiksema võimsusega analoog sobib ka koduaeda kivipeenardest ja ilupõõsastest lehtede kättesaamiseks,» möönab ta õppinud aednikuna.

Kevadeks on 2/3 lehti ära kõdunenud

Kõige tavalisem reha ajab asja samuti ära, kinnitab Oden särtsakalt. «Iga päev võib ajalehest lugeda, kui kiduraks me oleme jäänud ja kui palju aega ja raha kulub jõusaalis või jooksutrennis käimiseks. Samas lehtede riisumine liigutab absoluutselt kõiki lihasgruppe,» kiidab Oden tasuta treeningut.

«Pikka kulu on kevadel praktiliselt võimatu riisuda, ka murukamar saab tõsiselt vigastada,» soovitab Oden, kel vähegi võimalik, oktoobris muruniitjaga rohi ja langenud puulehed üle käia. Korralik muruniiduk peenestab ka puulehed tõrgeteta.

Peenestatud puulehed kõdunevad tunduvalt paremini (eriti annab ajavõitu vahtra, kastani ja sarapuu lopsakate lehtede puhul) ning lehepurust saab murule vajalikku huumust.

Muruniidukist on isegi lehtede kokkuriisumisel abi: kaks niidurida kokku tuhistades tekib lehtedest ja niidusest korralik vaal ja rehatööd on palju vähem.

«Iga aed vajab toitu ja taasuuendamist ning kui on mingigi võimalus komposti valmistada, siis mina kiidaksin selle heaks.» Aiandusspetsialisti sõnul on siin jällegi omad nõksud: ainult lehtedest ei saa head komposti, sinna on vaja rohelist rohtu vahele, ka sõnnikut ja mulda on vaja. Teadmiseks neile, kel krundi peal kompostihunnikuga kitsas – kevadeks on peaaegu 2/3 langenud puulehti ära kõdunenud.

Ära jäta õunu puu alla mädanema

Terje Oden ei mõista, miks paljudes koduaedades jäävad õunad puu alla lademetes mädanema. Kes oma pere tarbeks ei jõua kõiki õunu ära tarvitada, võiks need kas või mõnda kooli-lasteaeda viia. Kui aga kusagile õunu viia pole, ei tohiks neid puu alla ikkagi vedelema jätta. Murule jäädes ei teki neist komposti ega huumust, nad vaid segavad riisumist ja niitmist ning mädanevatest õuntest levivad haigused ka viljapuudele, mõjutades järgmise aasta saaki.

Algaja aiapidaja peab arvestama, et õunad muudavad komposti happeliseks ja kui õunu on seal palju, tuleb seda neutraliseerida kas puutuha või lubjaga. Kellel kompostihunnikut aianurgas pole, soovitab Kivisäki tarmukas perenaine need siiski kusagil neutraalses kohas maha matta. «Mingil juhul ei maksa neid õunapuu alla kaevata, seal tekitavad õunad jällegi happelise keskkonna. Pinnas muutub happeliseks ja seega viljapuule ebasoodsaks, mullaorganismid ei saa seal töötada.»

Lohust saab huumusekuhi

Suve jooksul on kirsipuude ümbrust korduvalt rohitud, puu tüve ümber on tekkinud lohk. «See kahjustab puud – sügisel ja kevadel koguneb sinna vesi, tekib jääkirme, jääkoorik lõhub viljapuu koort. Puude ümbrus ei tohi mingil juhul olla lohus, pigem natukene kõrgemal.» Terje Oden laotab lehekihile mulda peale, tallab selle kergelt kinni. Lohk on täidetud ning kevadeks on siia tekkinud mõnus huumusekord.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis