«Ära sa jumala eest baarmeniks ega pillimeheks hakka,» ütles vanaema Tanel Padarile. Laulu- ja pillimees Tanel arvab, et vanaema, kullakallis, on tema üle ikka uhke.
Tanel muigab. Vanaema ei tahtnud ju, et poiss muusikapõrgusse satub. Eks tollal kaasnes muusikueluga kindel elustiil, selline paheline. «See oli päris tõsine ja kindel vanaema hoiatus, aga paraku geenide vastu ei saa,» naerab Tanel. Eurokuldkõri isa mängis ansamblis pilli, ema laulis samas bändis.
Eks autojuhi või ehitusmehe elukutse tundus vanaemale mõistlikum. «Tol ajal olid need sihukesed kihvtid töökohad,» muigab Tanel. Ta arvab, et eks vanaema lapselapse üle praegu ikka uhke ole.
«Ma arvan, et ta on kõige tähtsam inimene.»
«Minu vanaema oli selline mõnusalt trulla, hea soe, kelle kaissu oli hea pugeda ja kes hästi süüa tegi,» meenutab Tanel. Mida lapselapsed nõudsid, seda memm ka vaaritas. «Sõin kõike, välja arvatud tangupuder. Seda vanaema õnneks ka kunagi mulle ei teinud,» muheleb Tanel.
Tanel elas vanaemast 25 kilomeetrit eemal, suvel ja vaheaegadel sai pikemat aega vanaema juures veedetud. «Mingil eluetapil sai isegi terve perega vanaema juures elatud.,» räägib Tanel oma suhtest vanaemaga. Mida vanem inimene, seda rohkem temast lugu pead ja tema tõekspidamisi kuulad. «Iseasi, kas need sinu omadega ühtivad,» ütleb Tanel. «Aga alati on paslik ära kuulata tema arvamus. Vanaema on ikka väga oluline inimene.»
Tanel ütleb, et kõiksugused elutõed pärinevad tavaliselt vanaemadelt ja vanaisadelt. Paljusid tarkusi olevat hiljem vaja läinud, lihtsalt lupsavad vajalikul hetkel meelde.
Vanaema jäi puuokste vahele kinni
Ühte lugu hõõrutakse vanaemale siiani nina alla: «Vanaema korjas õunu ja kuna tal on selline natuke rubenslik kehaehitus, siis ta jäi kahe puuoksa vahele kinni.» Totaalne kinnikiilumine. «Ise vanaema välja rabeleda poleks suutnud,» meenutab Tanel. Eks saeti siis üks oks maha. «Seda meenutame alati, kui sama õunapuu all suviti istume ja grillime.»
Kui lapsed madistasid, hoidis vanaema naeru kinni, Tanel sai sellest suuremana aru. «Need olid tragikoomilised situatsioonid, kuidas keegi põlve puruks kukkus.» Vanaema üritas mitte naerda, muidu keeravad jõngermannid ju veel rohkem lollusi kokku. «Ega ta sellist kurja häält ikka väga ei osanud teha,» tunnistab Tanel.
Vanaemal olid kullakestele väntsutamiseks majja võetud hamstrid, merisead ja muud loomad. Alati sebis ringi kaks koera. Kui keegi vanaduse pärast manalateele oli läinud, võeti uus kutsa asemele. Siiani on kaks koera – üks väike nähvits, teine suurem.
Kui Tanel vanematega tülli oli läinud, pages ta ikka vanaema kaitsva tiiva alla. Ta naerab, et eks lapsevanematel ajavad säärased vigurvändad nagu Tanel-poiss ikka närvi mustaks küll. «Vanaemadel on kuidagi pikem meel,» arvab ta.
Suur kingituste tegija Tanel pani väiksena näpud tööle, et vanaema rõõmustada – heegeldas ja kudus koos õega pajalapikesi. Hiljem kinkis vanaemale igal aastal sünnipäevaks aiatööriistakomplekti, muud seal poes ei olnud. Vanaemalt sai sünnipäevaks villaseid käpikuid, salli, mütsi. «Et lapselaps jumala pärast haigeks ei jää,» meenutab Tanel peent vihjet. Nüüd kukub Tanelil ette 25. aastanumber, loodab tänavugi vanaemalt villasokid saada. Suurele metsas hulkujale ja kalamehele kuluvad igatahes marjaks ära.
Psühholoogilist abi lapsepõlgurist vanaemale!
Kuna Tanelit ootab suvel ees palju esinemisi Lääne-Virumaal, siis lubab igal võimalusel vanaema juurest läbi käia. «Mine tea, millal jälle saab. Ma ei pea paljuks ka spetsiaalselt sõita.» Vastuvõtt nagu ikka, vanaema ütleb, et oleks võinud, poiss, kurivaim, ikka ette teatada, siis oleks koristanud või süüa teinud. Tanelile meeldib lihtsalt sisse karata. Ta ei taha, et kohvi oleks termoses ja küpsised laual. «Ma arvan, et see ei pea olema pidupäev, kui lapselapsed külla tulevad,» sõnab ta.
«Kui oled oma lapsed suureks kasvatanud, siis on ikka vanaemal rõõm suur, kui lapselapsed majja tulevad. Räägivad küll, et lapsed kodunt läinud, nüüd kergem hingata. Tegelikult nad igatsevad väikeste väänikute järele, kelle järele valvata ja kellele pannkooke teha ja kes sind pärast tänuliku näoga vaatavad. Ma arvan, et see vanaema peab minema psühholoogilist abi otsima, kellele lapselapsed ei meeldi. Soovin, et igaühel oleks selline tore vanaema nagu minul,» sõnab Tanel.
Tanel Veenre: «Inimesed mõistavad üksteist üle põlve.»
Fotograaf ja ehtekunstnik Tanel Veenre tähendab, et vanaemad sobivad headeks eeskujudeks. «Vähemalt minu puhul. Ma tõesti imetlen oma vanaema täiesti uskumatut võimet jääda rahulikuks igas olukorras. Ta ei lähe eales endast välja. See on kuidagi nii normaalne ja teisi säästev – ta ei virise ega õienda igasuguse tühise jama pärast ja andestab kergemini. Vaat seda saab nimetada tarkuseks. Kui oled näinud elus jube palju, siis oskad hinnata maailma palju tasakaalukamalt.
Minu vanaema-usku süvendas ka varases teismeeas loetud seep «Tuulest viidud», kus Scarlett teadis, et inimesed mõistavad üksteist üle põlvkonna. Jutt jumala õige.
Ja suved vanaema juures Põlvas on olnud mu elus kõige päikselisemad. Ju see oli ikka ka vanaema, kes oli päikese eest, sest on ju ebaloogiline, et mitte kunagi ei sadanud ja taevas oli alati pilvitu.
Muidugi on tema kohvikreem, rasvapirukad ja kampsunid maailma parimad. Kusjuures kõik sünnib märkamatult ja muuseas – vanaema ei tee eales millestki numbrit.
Praegu elab memm õnneks Tallinnas ja mul õnnestub teda päris tihedalt näha. Siis ma kallistan teda võimalikult kõvasti, sest see on parim, mida ma võin talle kõige hea eest anda!»
