0
Üks on kindel – Savisaar saab Tallinna linnapea kohalt kinga siis, kui umbusaldushääletus läbi läheb. Ehk: kuni meeri tagandamine ripub ära ühest-kahest häälest, on ilmselgelt vara hõisata Savisaare poliitilise kirstu kinninaelutamisest ja erakonnajuhi Hundisilmale küüditamisest. Mäletate, kuidas Tõnu Kauba kogemata Johannes Kerdi kaitseväe ülemjuhataja kohalt lahti tegi? (Kaubast, tõsi, pole küll pärast seda enam suurt kuulda olnud, aga mis läinud see läinud – kindrali asemel on nüüd admiral!)Kuid oletame, et keegi umbusaldajaist ei jää ebasobival ajal koju luku taha, ummikusse, kõrtsi, haigeks ning linnavolikogu paneb lukku meeri tagandavad vastuhääled. Mis saab siis Savisaarest edasi?
Tundub, et ka siis on väär rääkida poliitilistest kirstudest ja küüditamiset. Vaevalt see mees Karl Vaino kombel kuhugi Kremli müüri lähedusse tolmu koguma jääb. Küllap Edgar endale tegevuse leiab.
Käivad jutud peatselt ilmuvatest memuaaridest (millal ta veel kirjutada jõudis?), mis Savisaare nimel tuhmuda ei lase. Meeritööst priina on rohkem aega lähiajalugu paberile panna, ning küllap on paljudel põhjust Savisaare arhiivist väljakooruvat karta.
Aga sedasorti kirjatöö on siiski pigem hobi. Sest erakond tahab edasi valitsemist. On ju Keskerakonnas hulgaliselt inimesi, kes vajavad – sama palju kui hommikukohvi – suuniseid aadressilt hundisilma@hundisilma.com. Juhi juhisteta oleks partei peatu ega suudaks aasta pärast volikogusid uuesti üle ujutada.
No ja sealt edasi terendavad juba riigikogu valimised. Ning vahepeal toimuvad muidugi parteikongressid, kus noored keskerakondlased Edgari ümber tantsu vihuvad ja kuhu kogunenud daamid juhti salamahti katsuda ihkavad.
Inimesi, kes vajavad Savisaart, on palju. Parteist rääkimata. Savisaar teab seda. Ja ei kao kuhugi. Hääletatagu ta maha või üles, aadressilt hundisilma@hundisilma.com tuleb veel kümneid suuniseid ja ideid, mis muudavad meie kõigi elu.
