Vana aasta lõpul üle ajama hakanud Tuhala nõiakaev tuletas järjekordselt meelde nähtust nimega karst. Oma algupärase nime ja ülemaailmse kuulsuse on karstialad saanud Sloveenias asuva Krasi platoo järgi.
Karstialad tekivad sinna, kus pinnases leidub lubjakivimeid. Mõned kohad pinnases on kõvemad ja jäävad kauemaks püsima. Teised jälle lahustuvad aja jooksul vees ja nii tekivadki pinnasesse õõnsused, millest lõpuks võivad tekkida pikad koopad. Ükskord lahustuvad ka koopa seinad läbi, koopa lagi langeb sisse ja tekivad karstilehtrid.Kui vees lahustuvaid kivimeid leidub maapinnas rohkesti ja maastik on piisavalt mägine, võivad ka terved jõed ajapikku maa alla kolida. Vaja on vaid piisavalt aega. Neid nähtusi võime näha ka Eestis, näiteks Pandivere kõrgustikul, kuid karstialade suurejooneline võimsus avaneb ikkagi nende «kodumaal» – Krasi platool.
Miljoneid aastaid õõnestustööd
Krasi platoo kõrguseks on 300–500 m merepinnast. Platoo koosneb põhiliselt lubjakivist ja asub Dinaari mäestiku servas. Sellega on olemas kõik tingimused karstinähtuste tekkeks: on lubjakivist mäed ja mägedest voolavad jõed. Lisaks sellele ei ulatunud Eestit katnud viimane jääaeg sealseid mägesid liigselt tasaseks siluma ja vesi on saanud Sloveenia karstialal miljoneid aastaid rahulikult oma õõnestustööd teha. Tulemuseks on ääretult põnev kivide, vee ja koopaelu kooslus. Seda piirkonda, Dinaari karstiala, nimetatakse ka klassikaliseks karstialaks.
Karstinähtuste uurimisega maailmas tehti algust just siinses piirkonnas. Algselt kohalikus keeles nime Kras kandnud asunduse nimest mugandasid Saksa uurijad hilisemasse keelekasutusse mõiste karst.
Eesti karstirekord Virulase käes
Dinaari karstiala hõlmab ligikaudu 500 km2. Selles piirkonnas on leitud kokku enam kui 700 karstikoobast ja langatust. Kaks karstikoobast: Postojna jame (jame tähendab sloveenia keeles koobas) ja Skocjanske jame on kujunenud tõelisteks turismiatraktsioonideks.
Kui Eesti pikim karstikoobas, Virulase koobas, on 54 meetrit pikk, siis klassikalisel karstialal mõõdetakse koobaste pikkust kilomeetritega. Näiteks Postojna jame pikkuseks on 19,5 kilomeetrit. UNESCO Maailmapärandi nimekirja kantud Skocjanske jame, olles ise 5,8 km pikk, võimaldab huvilistele 2,5 kilomeetri pikkuse maa-aluse jalutuskäigu.
Täna täpselt aasta tagasi oli mul võimalus seda loodusimet oma silmaga näha, käega katsuda, kõrvaga kuulda maa-aluse jõe tugevat kohinat ja kaasa tuua mõned muljetest pulbitsevad pildid.
Vaata ka: http://www.park-skocjanske-jame.si/
