5. aprill 1990 on kuupäev, mis esialgu ütleb palju ainult omastele.
Sel päeval jäid kadunuks Järvamaa praost, Türi kiriku pastor Harald Meri ja majapidajanna Valve Klein. Päev hiljem oli leekides pastoraadimaja.
Et toime oli pandud koletu mõrv, selgus 13. aprillil, kui avati matmispaik Toravere liivakarjääri kaldal. Seda kohta on nüüd paar aastat tähistanud mälestuskivi.
Mõned faktid mälu värskendamiseks.
ENSV Ülemnõukogu moodustab 17. 04. 1990 erikomisjoni koosseisus V. Jürjo, J. Liim, E. Leisson, R. Järlik, U. Ugandi ja M. Laar, eksperdiks A. Kõo. Tulemuseks ümmargune null.
16. 11. 1990 saab perekond neljal lehel vastuskirja, mis kannab EV peaministri abi R. Koovi allkirja. Lühidalt - uurimine käib täie hooga.
5. 04. 1991. EV siseminister O. Laanjärv: operatiivgrupp on tegevuses. Tõsiseid versioone pole.
11. 11. 1991. Vastus Rootsis elavale H. Meri sugulasele. Vastab A. Kirs EV Ülemnõukogu esimehe A. Rüütli eest: kuriteo avastamiseks on tehtud kõik võimalik.
6. 05. 1992 teatab EV prokuröri asetäitja J. Kasesalu ETA-le: uurimine jätkub ja edus ollakse veendunud.
25. 03. 1993 selgub vastuvõtul presidendi õigusnõuniku V. Glaase juures, et uurimine käib edasi.(?)
Kaks korda lubab tollane siseminister L. Parek loo lahendamisele kaasa aidata.
Ehk piisab sellest faktireast, olgugi et lubajate nimesid võiks rohkem kirja panna.
Kas seitsmest aastast on veel vähe? Kas lubajad on kordki koputanud oma eesti mehe südametunnistusele? Kes peab lahendama ajaloo hämarusse vajuda ähvardava loo?
P. KÄGU
