PESARIMAJA: Evald Pesari teeb kõik, et oma Eestis elavaid saatusekaaslasi aidata. Treppidel oli raske liikuda ja Pesari lasi majja lifti ehitada. (Kalev Lilleorg)

Külli Roht näitab uhkusega hubast kolmekorruselist eramaja Maarjamäel. “Soomes elav eestlane Evald Pesari on siia aju- ja kõnekahjustustega inimestele taastuskodu rajamiseks kulutanud miljoneid. Fantastiline inimene! Ma ei tea, et keegi oleks puuetega inimesi niimoodi eraviisiliselt toetanud.”

Täna avatakse Tallinnas Maarjamäel pidulikult taastuskodu ehk, nagu afaasialiit (ühendab insuldi läbi teinud aju- ja kõnekahjustustega inimesi) selle helde rajaja auks on nimetanud - Pesarimaja. Liidu juhataja Külli Rohti sõnul on väliseestlase kingitus väärt ligi seitse miljonit krooni. “Seda, mida see maja afaasikutele ehk aju- ja kõnekahjustustega inimestele tähendab, rahas mõõta ei saa.”

Miks üks mees võtab kätte ja kingib puuetega inimeste liidule miljoneid kroone?

Taastuskodu rajamisel on pikk ja keeruline eellugu. “Soomes elav Evald Pesari toetas esialgu Eestis oma sugulasi, õetütart. Ja ta ostis selle maja Tallinna Kase teele mõttega, et algul elavad siin tema sugulased ja hiljem kolib ta ka ise siia.

Idee luua Eestisse taastusravikeskus, siis küll veel mitte siia majja, tekkis tal juba 1999. aastal,” räägib Roht. “Tal oli selle tarbeks kogutud kaks miljonit krooni. Kahjuks Pesari Eestis elavad sugulased kuritarvitasid tema usaldust ja kõrvaldasid raha arvelt. Õetütrel oli arve kasutamise õigus, et ta saaks tollesama Maarjamäe maja eest hoolitseda.”

Järgnesid kohtuprotsessid ja loomulikult tõstis Evald Pesari ahned sugulased majast välja. 2000. aastal kinkis ta maja afaasialiidule.

Fantastiline inimene

Sellega Evald Pesari abi ei lõppenud. “Ta avastas, et maja ei sobi puuetega inimestele, et siin on trepid ja liikumine sellepärast raske. Ja siis lasi ta siia ehitada lifti! Rääkimata sisustamisest, keraamikatöökoja rajamisest ja invabussi ostmisest!” kiidab Roht. “Fantastiline inimene, täiesti uskumatu! Minu teada pole Eestis keegi puuetega inimestele selliseid summasid kinkinud.”

Kahjuks ei saa Evald Pesari ise kehva tervise tõttu taastuskodu pidulikule avamisele tulla. Aga oma eestlastest saatusekaaslasi soovib ta aidata sellepärast, et teab, kui keeruline on pärast insulti edasi elada.

“Pesari oli Soomes insener ja firmaomanik,” jätkab Roht. “Kui ta insuldi sai, siis nägi ta oma silmaga, et teda ei võeta tõsiselt - teda ei peetud enam mitte kellekski, sest ta ei räägi. Ja kui ei räägi, siis on järelikult rumal. Inimeste suhtumine tihtipeale kahjuks on selline. Kuid mees suutis edukalt edasi elada.”

Õpetavad elama

Rohti kinnitusel on Evald Pesari abi hindamatu - ilma temata seda maja poleks. “Pärast insulti ei oska inimene õieti enam elada; paljud neist on halvatud, mõistagi nad ei räägi, ei saa kõnest aru, ei suuda kirjutada ega lugeda. Kontakt teiste inimestega on täiesti ära lõigatud.

Siin taastuskodus me õpetame neile, kuidas toime tulla. Näiteks seda, kuidas kartulit koorida, kui kasutada saab vaid üht kätt. Kuidas end riidesse panna, jne.”

Kõnekahjustustega inimesed tihti häbenevad end, sest kasutavad näiteks tahtmatult valesid sõnu. “Inimene tahab öelda õigesti, kuid ei suuda. Siin taastuskodus saavad nad suhelda logopeedi vahendusel ja olla saatusekaaslastega koos. See on kodu, kus inimestel on võimalik pärast insulti elamist harjutada,” seletab Roht.

Kes on Evald Pesari?

Oktoobris 85aastaseks saav Evald Pesari õppis Tallinnas inseneriks, kuid 1943. aastal põgenes nõukogude okupatsiooni eest Soome. Töötas end üles, rajas eduka firma, praegune OVITOR OY. Tal on kolm last. 1977. aastal sai Pesari insuldi ja kaotas kõnevõime. Ta asutas Soomes Afaasiafondi, mille tulemusena valmis Helsingis nüüdisaegne aju- ja kõnekahjustusega inimeste taastusasutus.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis