Minu arvates algavad probleemid seoses Evelin Ilvesega enamasti kui mitte alati sellest, et Eestis on presidendi abikaasa staatus määratlemata. Kas presidendi abikaasa on amet? Kas see inimene võiks pärast oma abikaasa presidendiks valimist soovi korral jätkata omaenda erialasel töökohal? See on suur põhimõtteline küsimus. Kas meile sobib, et presidendi arstist abikaasa on 24. veebruari õhtul haiglas valves ja külalisi võtab vastu president üksi? Kas kõrgeid külalisi võiks lennujaamas vastu võtta ka president üksi või peaks protokolli kohaselt tema kõrval seisma ka abikaasa?

Niisiis, kas tasuta ühistransport Tallinnas on olemas või ei? Või toimib ühistransport mingil muul seadustatud korraldusel?

Oleme kuulnud riigikogu liikmetelt, et nendel kulub palju aega ja kuluhüvitisi valijatega kohtumistele. Eriti nendel, kes sõidavad Eesti kaugematesse piirkondadesse. Minu arusaamisel kuulavad riigikogu liikmed valijate muresid ja annavad nõu, aitamaks probleeme lahendada.

Lihtsa definitsiooni järgi tähendab osaluseelarve seda, et kohaliku omavalitsuse eelarvest antakse kindel osa vahendeid kasutamiseks rahva tahte järgi. Ettepanekud on omavalitsusele kohustuseks. Tänaseks on osaluseelarve algatanud üle tuhande omavalitsuse, seda on katsetamas näiteks ka New York ja Chicago.

Mina sõitsin eelmisel nädalal siit Tallinna kandist Saku, Rapla ja Türi kaudu Paidesse. Hiljem sõitsin sama teed tagasi ka. Ilm oli ilus ja hommikul külma kuni 12 miinuskraadi. Päike säras taevas kohe hommikust alates ja pilvi polnud näha kuskil. Oli tõesti kevadine, aga ka talvine ilm, paksud hanged olid maas.

Pole juhus, et kõige suuremat huvi on nn rahvakogus leidnud valimiskorraldus. Marginaalid, kes on põrunud kõikidel valimistel järjest, otsivad ikka ja jälle uusi tehnilisi lahendusi, et võimule ligi pääseda. Ilmselt ikka ei mõisteta, et need tehnilised lahendused ei muuda midagi. Otsustav on valijate toetus.

Üldsuse tähelepanu on juba pikalt köitnud Estonian Airi saatus. Räägitakse ettevõte pankrotist, restruktureerimisest jne. Paraku pole kordagi omaniku ülesandeid täitvalt minister Juhan Partsilt kuulnud, kuidas reisida soovijad peavad selle firma puhul tegutsema.

Lugedes 22. veebruari Postimehe intervjuud Yana Toomiga, hakkas mul kõhe. See proua, kes on sündinud Eesti vabariigis, peab Tallinna oma kodulinnaks, on Eesti kodanik, ei tunne mingit austust ei Eesti riigi ega eesti rahva vastu – see kumab läbi kõigist ta vastustest intervjueerija küsimustele.

Meie riik peab oma järjekordset auväärt juubelit. Inimese puhul tähendaks selline iga juba küpsust, elukogemust ning arukust. Aga riigi puhul? Rikkad lähevad aina rikkamaks, vaesed jäävad seevastu vaesemaks. Eliit priiskab ning teine Eesti pingutab rihma. Talendid põgenevad üle lahe justnagu ulukid põlevast metsast. Algul noored mehed, nüüd ka keskealised ning naisedki. Mis meil lahti on?

Eestist eemal olles jääb kohalikke ajalehti lugedes mulje, justkui meie ühiskonnas ei tegeldagi millegi muu kui varguste, mõrvade ja petu-skeemidega. Ühel hommikul lugesin Õhtulehe veebilehel kokku esimesed viis lugu, mis rääkisid poliitikutest ja ametnike vangi panemisest.

2008. aasta maikuus sisenesid Tallinnas umbes kümme noort mahajäetud elumajja, aadressil Hallivanamehe 4a, Tondi trammipeatuse lähedal.

Minu vanemad on oma elektriarved alati maksnud õigel ajal. Seekord tabas neid aga korralik üllatus: vaevalt mõni päev pärast arve tasumist sopsatas postkasti pealtnäha identne koopia juba makstud arvest. Kui isa läks asja uurima, selgus tõde: Eesti Energia avastas, et nad olid arvestanud ühe sendi vähem, ning teele saadeti uus ja korrigeeritud arve. Varasema 22 euro ja 20 sendi asemel ilutses nüüd arvel 22,21.

4. veebruari Õhtulehe uudiste rubriigis ilmus lugu «Riigikogu püüab alandada taastuvenergia tasusid», milles riigikogu majanduskomisjoni liige Arto Aas ütles: «Taastuvenergia dotatsioone tuleb aga vähendada nii, et ei kannataks ettevõtjate õigustatud ootus.» Küsin, miks räägitakse taastuvenergia tasude vähendamisest, mitte aga kaotamisest, ja mis imeasi see õigustatud ootus siis on?

Levib arusaam, et kui laps käib mõne eliitkooli eelkoolitundides, võib see tagada lapsele ka koha esimeses klassis. Kelle laps ei mahu rühma, leiab eelkooli mujalt, aga millise kvaliteediga?

Tipp-poliitikute, s.h ministrite sõnavusserdamise kaasmõte on olnud: meie ainus viga on see, et me pole oma poliitilisi samme ega rahaasju piisavalt põhjalikult avalikkusele selgitanud ja muud me justkui polegi valesti teinud. Tähendab – nad pidanuks rahvale senisest märksa osavamalt valetama, et nende tegusid ei saaks ega taibataks hukka mõista.

Minu tänavuse juubelipeo kuupäev oli 20. jaanuar. Kombe kohaselt tulevad külla sugulased ja sõbrad. Ehmatus oli suur, kui Jüri helistas, et nemad ei saa tulla.

Ööbussiliinide avamine hääletati Tallinna linnavolikogus sügisel suurema aruteluta Keskerakonna poolt maha. Ometi pole vajadus ööbusside järele kuhugi kadunud.

Hiljuti sõitis meile Argentinasse külla Harvardi ülikoolis õppiv tudeng Danielle, kellel oli soov harjutada siin oma suurimat hobi – polot. Danielle’i seltsis olen veetnud viimased paar nädalat ja meist on saanud head sõbrad.

Mõni aeg tagasi ütles liiklus-spetsialist Villu Vane raadiosaates, et suurel määral on õnnetuste põhjustajaks möödasõidud.

Reformierakonna «ema» Valve Kirsipuu langes «Pealtnägijas» koguni nii kaugele, et südantlõhestaval toonil hoiatas: mis saaks siis, kui meie tõesti võimult lahkuksime? Siis langevat kallis Eestimaake vaata et paukselt Putini võrkudesse – SRÜsse…

Kuigi iga riigi huvides peaks olema saada oma kodanikuks inimesi, kes võiksid riigile oma oskuste ja teadmistega kasu tuua, on veel mõni aasta tagasi paljuräägitud ja -rahastatud integratsiooniprotsess praeguseks soiku jäänud. Kui varasematel aastatel taotles Eesti kodakondsust mitu tuhat inimest, siis sel aastal on seda kogu Eestis teinud vaid 999 inimest.

Tegelikult on inimesed saanud parlamendile ju ettepanekuid kogu aeg esitada ning seda ka elektrooniliselt (näiteks endise TOMi ja nüüdse osale. ee kaudu, mida haldab riigikantselei). Neist on aastate jooksul ka eelnõusid sündinud. Mida on siin siis uut?

Arvamustoimetaja Margo Pajuste peab elektriaktsiisi 4,5kordse langetamise nimel peetavaid riigikogu ööistungeid tsirkuseks (24.11, Õhtuleht). Seda vaatamata tõsiasjale, et uuest aastast tõusevad elektrihinnad ühe hetkega eeldatavasti viiendiku jagu. Just elektri hinnatõusu pidurdamisele ongi ööistungid protestivahendina suunatud. «Lisaks sellele, et oma tahtmist niikuinii ei saavutata, on raisatud hulk aega ja maksumaksja raha,» kirjutab Pajuste.

"Pealtnägija" esitas raevukana pommuudise, et politsei tegi trahvi lubatud kiiruse ületamise eest 178 inimesele, mõõtes taatlemata mõõteriistaga. Mainiti ka taatlemata kaalu teise rikkumisena. Kas konkreetne mõõteriist oli tegelikult korrast ära?

11. oktoobril olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamisel riigikogus kutsusid sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna koos MTÜ Noor Eesti eestvedaja Andrei Hvostoviga parlamendisaadikuid üles toetama lastele valimisõiguse andmist. Millisel määral aitaks lapsevanematele alaealiste laste eest lisahääle andmine Eesti iivet parandada?

On pisut kummaline, et kui meie ametnikele on streikimine ära keelatud, siis meditsiinitöötajatele on see täiesti lubatud. Kas tõesti on inimeste elud ning tervis siis odavamad? Kuigi, mida see streigi keelustaminegi annaks? Politseinikul või õpetajal näiteks poleks oma erialaga kuhugi minna, väljamaal neid ei oodata. Seal on endalgi vastavaid asjapulki küllalt. Kui lähed, siis hakka mustatööliseks. Arstide-õdedega on hoopis teisiti, sest neid oodatakse seal lausa avasüli.

Esimene samm rahva ennasthävitava elulaadi murdmisel oleks lastetusmaks. Mõistagi tingimusel, et sellest laekuva rahaga toetatakse lasterikkaid perekondi. Maksusumma lastetule peaks olema sama suur, kui palju raha kulub kolme lapse esmavajadustele. Kolm last ehk tagavad rahva säilimise, mingigi sotsiaalabi ja riigi üldise arengu.

15. oktoobri Õhtulehes (algselt 12.10 PMis – toim) väidab lugupeetud välisminister Urmas Paet, et «tegelikult ei ole ju ei Eestil ega Venemaal üksteise suhtes territoriaalseid pretensioone».

Ei pea olema Kuuse taat, et ennustada tänavu talvel paljusi leibkondi tabavat rahamuret. Juba enne kütteperioodi algust on mitu soojatootjat teatanud tariifide kasvust, samuti tervitab hinnatõusuga uue aasta algul vabanev elektriturg.