Kuidas Reagan kommunismi ja vaesusega võitles

Ronald Reagan, „Ühe ameeriklase elu", tõlkinud Tauno Vahter, Tänapäev.

Esiteks: Ronald Reagan on kogu selle ookeanitaguse riigi presidentidest üks sümpaatsemaid. Ei olnud ta mingi geenius, kuid põhimõtetega. Ja paadunud kommunismivihkaja.

Teiseks: antud raamat pole mingi filosoofilis-poliitiline kõrgpilotaaž vaid pigem lihtsale inimesele mõeldud tüüpiline elulooraamat, kus kapatakse läbi aastakümnete.

Kolmandaks: ometi on antud raamatut mõnus lugeda, sest räägib USAst, riigi ajaloost, sündmustest, inimestest, nende olemusest ja mõttemaailmast, seestpoolt vaadatuna.

Neljandaks: Reagani presidendieelsele elule on raamatus pühendatud neljandik, kuigi võinuks olla ehk pisut enam, sest toonase Hollywoodi elu avamine on huvitav.

Viiendaks: raamat selgitab lihtsalt ja selgelt ära USA poliitilise maastiku ja süsteemi, vabariiklaste ja demokraatide erinevuse ning riigi toimimise alused.

Kuuendaks: saab selgeks USA presidendi elu ja olu, tööd ja tegemised, võitlus oma asja läbisurumise eest ning kõik muu säärane.

Seitsmendaks: kaheksakümnendate maailma poliitika avaneb USA vinklist nähtuna.

Kaheksandaks: raamat paotab ukse üleilmaliste sündmuste telgitagustesse - vastasseis Nõukogude Liidu ja Lähis-Ida ja Euroopaga. Kenasti on kirjeldatud toonaste riigijuhtide käitumist ja olemist ning paljude otsuste tagamaid.

Üheksandaks: selge see, et raamat on kirjutatud väikse lõtkuga ja kõigest pole räägitud. Samuti on palju rindatrummeldamist - et mina tegutsesin ainuõigesti. Aga noh, kes see ikka endale tuhka pähe raputama hakkab.

Kümnendaks: suure kõrval on ka väikest. Ehk detaile. Et kuidas tötab presidendi julgeolek, mida kujutab endast tuumakohver, kuidas elatakse Valges majas jne...