Kõigile teadmiseks, et mul läheb juba hea kolmas nädal hingetut põhjatut tunnet, millest ma püüan küll igal hommikul ärgates lahti saada, kuid mis ei jäta mind rahule ja mis käib mul järel nagu tüütu vari.
Kes oleks arvanud, et keset suve võib inimene laskuda sügavasse depressiooni... Kuigi mis kuradi suvi see tänavu on üldse olnud?!? Suurbritannias sajab aprillist peale vihma nagu oavarrest ja ilmajaam teatab, et sadu võib jätkuda kuni septembrini. Septembris aga sajab nagunii, sest siis algab sügis!
Depressiooniga olen ma võidelnud juba varasest lapseeast saati. Väikelapse ja teismelise puhul ei räägita küll muidugi depressioonist, vaid siis nimetatakse seda seisu tujudeks. Vanemaks saades, aga muutuvad need tujud väljakannatamtult rusuvaks ja alles viimased kolm aastat olen ma endale selgeks teinud, et ma võitlen siiski mitte tujude vaid depressiooni kui haigusega.
Mis tekitab depressiooni? Kummalisel kombel ei oska ma sellele küsimusele vastata, kuigi ma olen seda endalt küsinud sadu, kui mitte tuhandeid kordi. Depressioon ei pruugi tegelikult tulla vihmasest ilmast, vaid rusuva tunde all võin ma ärgata ka palaval suvepäeval. Depressioon on haigus, mis elab inimese sees ja lööb meis välja just siis, kui ise tahab.
Tavaliselt algatab depressiooni väike ebameeldivus, mis kasvab nagu lohe minu sees tundide ja päevadega suuremaks, võttes võimu meie keha ja mõistuse üle.
Elu läheb edasi, aga sees on tühi ja lootusetu tunne. Kui keegi teist küsiks mu käest praegu, mis teeks mind õnnelikuks, poleks ma suuteline sellele vastama, sest minus puudub erutus ühegi asja vastu.
Kuidas ma sellest lahti saan? Kuna ma olen õppinud lainetena peale käiva depressiooniga elama, siis olen ma selgeks saanud mõned trikid, kuidas seda ebameeldivustunnet vähendada.
Esiteks püüan ma mõelda headele asjadele. Sisendada endasse rahu. Minna õue kõndima, veeta aega toredate sõpradega, lahutada meelt mõne naljaka filmiga. Paljajalu murul kõndimine aitab ka...
Kõige olulisem on depressiooni sattudes vältida alkoholi, mis tekitab lühikese leevendustunde, kuid viib mu järgmisel hommikul veelgi suurema meeleheite äärele.
Miks ma sellest kõigest kirjutan?
Et need, kes taolise tundega võitlevad, ei tunneks end üksi. Nii nagu tunnen mina vahel.
S(3qsdzjuixrprlzrqmznp0i45)A(eX9y81-2zAEkAAAAMGI2Y2U4MjktYTVhNy00Y2Q5LWI4MzgtMjdjYzQ5Y2YzNzZlgmQSro-uZKQi6JCtyD04A-ilIJc1))/blogid/c.gif?id=3579){kind=small}
kindlasti aitavad meeldivad pisiasjad nagu filmid, raamatud ja jalutuskäigud.. kuid sea endale mingi suurem siht, miski mida saavutada, teha tahaks (oma järjekordse raamatu kirjuamine, uus huvitav suure reis, uue keele õppimine.. millegi muu õppimine jne) ja hakka sellega tegelema.. selline suurem nukrus ründab tihti siis, kui hetkel midagi suuremat enda eluga peale pole hakta..
loodan, et vihmasajud UK-s peagi raugevad!
Parimate soovidega,
anonüümne sõber
Ikka päris veider sissejuhatus. Sinu "depressiooni" põhjus on väga lihtne, aga kuna sa mitte kunagi õppust ei võta ja mitte millestki kunagi ei õpi, siis on mõttetu sulle mingit nõu anda. Juba see sissejuhatus näitab selgelt, kuidas asjad sinuga TEGELIKULT on.
Kui pajlajalu muru peal kõndimine aitab depressiooni vastu, siis saab Lust Nobeli meditsiinipreemia. Pole mõtet oma hala ja rumalusega alandada inimesi, kes tõesti seda haigust põevad. See siin on haletsuse ja kaastunde väljapressimine väga kirjaoskamatul moel. Lust ajab segi depressiooni ja kirjaoskuse...ja rahvusvaheline ajakirjanik ja kirjanik EI tea taas kord sõna tähendust!
Ajakirjaniku kirjutatud lause?????? Gümnasisti puhul oleks ka häbi sellise lausega esineda.
Õnneks pole jutt pikk, seega vigu vähem. Siiski. Depressioon ei ole kaasasündinud haigus, sellele eelneb tugev stress. Depressiooni iseloomustab pikemaaegne kurvameelsus, meeleheide, madal enesehinnang ja võimetus tunda rõõmu (anhedoonia). Kaugeleulatuvas vormis ka enesetapumõte. Kas võib stressist rääkida lapse puhul, kel söök laual, kodu, ema ja isa? Või neiu puhul, kel austajatest puudu polnud ja ülikoolielu vaid enda teha? Või noore naise puhul, kes miljonäri poja leidmisest eeskujunäitava raamatu kirjutas? Kustkohast see spliin ja deprekas nüüd ühtäkki välja ilmus?
"Kuidas ma sellest lahti saan? Kuna ma olen õppinud lainetena peale käiva depressiooniga elama, siis olen ma selgeks saanud mõned trikid, kuidas seda ebameeldivustunnet vähendada. "
vabanda nüüd väga, aga sul pole tegelikult õrna aimugi, mis asi see depressioon tegelikult on.
Kuid see on nüüd küll enam kui kindel, et sa vajad professionaalset abi, sest sul on üks teine tõsine probleem.
Ise hakkama saamine pole mingi kangelastegu.
ja siis nad r22givad, et veel see vanainimeste "sport" olla ka abiks..;)
Sa oled ikka üsna palju sigatsenud ja nüüd nutad oma luhtamineva kooselu pärast võhivõõrastele? Kus on su sajad ja sajad pankurid, punavaibakangelased, miljonärid, edukad ärimehed, Jõevered ja Eedikud on? Hannah hoiab sul hommikust õhtuni kätt ja lohutab, et küll üksi ka hakkama saad, kuigi raha tuleb nüüd endal teenima hakata? "?kskõik, kus maailma otsas."
Ma ei usu. Sa lahistad siin ja Delfis nutta, kas see pole kummaline?
Mina ei ole pahatyahtlik inimene. Olen karm ja kriitikameelne teatud asjades. Tahtsin täitsa heasoovlikult panna sind vaatama asjadele, mille ise oled kokku keevitanud ja kuidas elu võib enda vastu pöörata, kui teistele oled siga mänginud.
No pole midagi. Ei ole see esimene ega viimane lahutus, kuigi igale ühele tema isiklik tragöödia ja tundub, et hullem ei saa kellelgi olla.
Pea püsti ja selg sirgu, hakka töökuulutusi lappama. Sinu tutvuste megapagasi juures pole ju vist küsimustki, et midagi ei lea? Eks me omalt poolt hoia ka silmad lahti, kui midagi sobivat näeme. Anname siia vihjeid, nõus?
Mis EU komisjonitöösse puutub, siis Lust ei valda kahjuks emakeeltki sobival tasandil, mis siis inglise keelest tahta? Sellisel ametikohal peab ka tugev baas poliitikast, EU programmidest/ süsteemidest olema, lai silmaring ja ... no ühesõnaga PALJU enam, kui meie Lust pakkuda suudaks.