Uute sõiduautode müük tõmbus juulikuus veidi tagasi – tegemist on tavapärase suvise kerge langusega, millele annavad oma panuse ilusad ilmad ja puhkused. Võrreldes eelmise aastaga, on üldine trend siiski kergelt tõusev. Tõe huvides peab märkima, et aastal 2007 saavutatust tipust on turg siiski 40% maas. Seega on arenguruumi veel kõvasti, praegu liigub Eesti uute sõiduautode müük ca 18.000 ühiku suunas aastas.
Edukaimaks tootjaks oli taas Toyota 209 autoga, järgnesid VW, Škoda ja Peugeot. Viimane on teinud juulis pea kahekordse tõusu. Suurima Peugeot müüja Amserv Grupi brändijuhi Tõnis Plaani sõnul realiseerusid juulis mitmed riigihanked ja ka tavaostjate osas tegi Peugeot möödunud kuul ilusa tõusu. Peugeot oli 52 masinaga edukaim tarbesõiduki mark, järgnesid MB ja Citroen.
EU üldisest trendist saab ülevaate kuu teises pooles, kui Eurooopa Autotootjate Assotsiatsioon ACEA vastava statistika väljastab.
Kas eestlane eelistab tõesti ebaökonoomseid autosid?
Viimastel päevadel on meedia vahendusel tekkinud elav diskussioon Eesti autopargi koosseisu teemal. AMTEL annab alljärgnevalt omapoolsed kommentaarid uute autode turu arengu kaudu.
Kõige mahukam osa uute autode müügis on väike keskklass, kuhu kuuluvad näiteks sellised automudelid – Citroen C4, Ford Focus, Honda Civic, Nissan Leaf, Peugeot 308, Renault Megane, Škoda Octavia ja mille maht on ca 1/3 kogu uute turust. Nende puhul ei saa kuidagi rääkida liialdamisest, suurusest ja ebaökonoomusest. Sellesse gruppi kuuluvad uued autod on olnud eestlaste eelistatuimad juba aastaid.
Järgnevad keskautod ning maasturid, mõlema grupi osa ca 20%. Maasturite osakaal on Eestis tõesti kõrgem, kui EUs keskmiselt ja on viimasel viiel aastal kasvanud. Tõus on kindlasti on see seotud linnadest välja kasvavate eramajarajoonide rajamisega, kus kehv teedevõrk ja tihti puuduv talvine teehooldus on soodustanud 4-veoliste autode soetamise. Kas maastur on sellises olukorras liigne luksus, eks see jää igaühe enda otsustada.
Luksusautode segment Eesti uute autode müügis väheneb jätkuvalt – 2007 oli see näitja 1%, sel aastal vaid 0,2%. Eksootilisema poole pealt läks juulis müüki üks Lamborghini Aventador. Mingeid erilisi järeldusi sellest teha ei maksaks, üldine trend on selgelt ratsionaalsusele suunatud. Vaadates nooblimate, tihti luksusautode sünonüümiks peetud Saksa autotootjate uute sõiduautode müügi osakaalusid Euroopa Liidu ja Eesti võrdluses - Audi (EU 4,9%, meil 2,1%), BMW (EU 4,6%, meil 1,5%), Mercedes (EU 4,1%, meil 1,2%) - ei ole samuti põhjust rääkida, et Eesti autoostja eelistab kallimaid autosid.
Kui võrrelda veel EU üldist ja Eesti autoturgu, siis hakkab silma Jaapani tootjate edu Eesti turul. Meie turuliider Toyota (15,8%) omab EUs kokku vaid 3,8% osa. VW on edukas nii siin, kui seal (EUs I, meil II, turuosad vastavalt 12% ja 9,5%). VW gruppi kuuluv Škoda seevastu on edukam Eestis (10,6%), EUs 3,5%.
Kokkuvõttes võib öelda, et kohalik autoostja on küllalt ratsionaalne ning mõistlik. Kasutatud autode turul isegi liialt mõistlik – eelistades osta müüjatelt, kes tarnivad erinevaid skeeme kasutades autosid Eesti ostjatele ilma käibemaksuta. Kuni 50 miljonit eurot – see on summa, mis täna jääb riigil autokaubandusest sulide tegevuse tõttu aastas saamata. Kui jagada see kõigi Eestis arvel olevate sõiduautode vahel, peaks iga omanik ca 100 eurot aastas auto kohta riigikassasse tasuma.
S(3qsdzjuixrprlzrqmznp0i45)A(eX9y81-2zAEkAAAAMGI2Y2U4MjktYTVhNy00Y2Q5LWI4MzgtMjdjYzQ5Y2YzNzZlgmQSro-uZKQi6JCtyD04A-ilIJc1))/uudised/c.gif?id=487632){kind=small}
