Mõnda aega oli minu elus mees, kuid temaga nüüd on kõik läbi. Mees ise on selles süüdi.
Ta tuli ühel reedel minu poole, meil ol selline paljutõotav, kuid algusjärgus suhe. Varem on ta minu poole ainult n-ö läbipõikeid teinud, nagu minagi tema poole. Sel korral jäi siis mõneks ajaks paikseks.
Enne seda käisid meil kõvad läbirääkimised, mida me siis üheskoos ette võtame, millist veini joome, punast või valget. Mees tuli kahe palja käega, ta ei teinud kordagi pakkumist, et astume poest läbi, ostame midagi. Elas mõnusalt kolm päeva minu pool, viimasel õhtul tõi oma spordikotist puhta pesu ja pluusi välja. Musta pesu jättis esmaspäeva hommikul mulle, käskis veest läbi tõmmata. Erinevalt mehest, kes arvas ja ühtlasi lootis, et uuel laupäeval avaneb tal uuesti võimalus minu juurde puhkelaagrisse tulla, mina nii ei arvanud. Enne olen ilma, aga selliseid mehi kah vaja pole! Minu uks jääb tema jaoks kinni.
Stella:
Pesupambu võiks ju uksepraost omanikule ulatada, kui teine ukse taga seisab ja kella laseb. Mida te selle pesuga peale hakkate, saadate mehele pakiga koju? Või otsite uue kaaslase konkreetselt samas suuruses, nagu oli eelmine. On vähemalt puhas vahetuspesu kohe olemas ja igasugust pahna koju ei kogu. Teie viga oli selles, et lasite sündmustel üldse nii kaugele areneda.
S(3qsdzjuixrprlzrqmznp0i45)A(eX9y81-2zAEkAAAAMGI2Y2U4MjktYTVhNy00Y2Q5LWI4MzgtMjdjYzQ5Y2YzNzZlgmQSro-uZKQi6JCtyD04A-ilIJc1))/uudised/c.gif?id=476546){kind=small}
