Raske öelda, miks paljudel Eesti toodetel pole erilist müügiedu. Oma on ikka ilus ja hää, aga näe, inimesed, sunnikud, ei osta. Õnneks on meil ministrid, kes teavad peenemaid turustamisnippe ja vahedamaid ärilahendusi.

Stiilinäide nr 1. Kuidas müüa lihtsat nišitoodet nagu foolium?

Vastus: peaminister peab nagu stjuardess liigutustega näitama, kuidas sellest saaks midagi toredat meisterdada. Näiteks mütsi. Ja Rimi nendib, et paari päevaga on fooliumimüügis tõesti väike kasv tekkinud.

Stiilinäide nr 2. Kuidas tuhandete raamatute seast üks esile tõsta? Vastus: vaja läheb ühte ministrit, näiteks kultuuriministrit, ja lasta tal üht autorit boikoteerida. Üleöö muutus Cartland enneolematult menukaks.

Valitsejate turustamisnipid on peened ja nüansirikkad, kuid iga promotav toode siiski bestselleriks ei saa. Liviko toodete müügiedule pole kaasa aidanud rahvasaadikud, kes nende tarbimist autoroolis politseilegi demonstreerinud.

Ka Kalevi kompvekkide juurde järjekordi ei tekkinud, kuigi esiabikaasa neid turustada püüdis. Või ei püüdnud? Ei saanudki lõpuni aru. Kas peaks nüüd järgmisel riigikogu infotunnil laskma põllumajandusministril midagi välja mõelda, et me inimesed viimaks Soome kurkidele Luunja omi eelistaksid?

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 614 4068
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis