Täna Statistikaameti poolt avaldatud andmetel kasvasid hinnad selle aasta esimesel kuul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,5 ning eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti. Swedbanki makroanalüütiku Anneli Paabuti sõnul oodati küll inflatsiooni kiirenemist, kuid seda mõnevõrra tagasihoidlikumal määral.
Peaasjalikult panustasid tarbijahindade kasvu eluasemekulutuste kasv - ligi 40 protsenti kogu tarbijahindade kasvust tuleneb eluasemekulutustest, mis omakorda on seotud aasta algusest kasvanud energia ja kütte hindadega.
Elektrienergia hind kasvas 4,4 protsenti, soojusenergia 2,9 ja gaas 10,6 protsenti. Lisaks eluasemekulutustele oli oma mõju ka mootorikütuste olulisel kallinemisel - mootorikütused kallinesid 3,3 protsenti eelmise kuuga võrreldes (bensiin 95 oli eelmise kuuga võrreldes 3,8 protsenti ning eelmise aasta jaanuariga võrreldes 8,3 protsenti kallim).
Üldist tarbijakorvi maksumuse tõusu pidurdasid veidi riiete ja jalatsite pühadejärgsed soodusmüügid, mistõttu olid selle kaubagrupi hinnad võrreldes eelneva kuuga 3,8 protsenti madalamad.
Toiduainete hinnatõusu mõju kogu tarbijakorvi maksumusele on võrreldes eelnevate kuudega vähenenud ning see trend jätkub ka järgnevatel kuudel (ka toiduainete ja mittealkohoolsete jookide osakaal tarbijakorvis saab Statistikaameti sõnul olema väiksem kui eelmisel aastal). Lisaks on oodata toiduainete toormehindade langust üleilmsetel turgudel.
Selle aasta esimesi kuid iseloomustab kiirenenud inflatsioon, mida mõjutab suuresti energiahindade kasvust tingitud eluaseme kulutuste tõus.
Aasta teisel poolel peaks aga hinnakasv oluliselt pidurduma tulenevalt nii toormehindade arengutest üleilmsetel turgudel kui ka kõrgemast võrdlusbaasist.
Aasta keskmiseks inflatsiooniks kujuneb Swedbanki hinnangul 3,2 protsenti.
S(3qsdzjuixrprlzrqmznp0i45)A(eX9y81-2zAEkAAAAMGI2Y2U4MjktYTVhNy00Y2Q5LWI4MzgtMjdjYzQ5Y2YzNzZlgmQSro-uZKQi6JCtyD04A-ilIJc1))/uudised/c.gif?id=463560){kind=small}
