Ei mäletagi, et president oleks eriti kusagil päevapoliitilisi asju klaarimas käinud, nagu ta mõnel viimasel nädalal juba kaks korda teinud on.
Juba see, et riigipea käis töötukassa ruumides, mitte ei kutsunud asjaosalisi Kadriorgu vaibale, näitab, kuhu Ilves end töötukassa tülis positsioneerib. Kuid ka töötukassa juhi Meelis Paaveliga kohtumise juures on Ilvesel omad karid. Rumm ja Paavel on mõlemad sotsid, nagu ka Ilves kuni presidendiks valimiseni. Piir, kus mure Eesti pärast võib asenduda oma asja ajamisega, on õhkõrn.
Kuid olgu, Ilves käis kohal, toetas isehakanud lepitajana praegust süsteemi ja oli töötukassa riigistamise vastu. Mis saab aga siis, kui Ilvese sellest sammust ei piisa valitsuse plaanide muutmiseks? Kas saaks ka Ilves tundma Ansipi teerulli? Vaevalt keegi end vabatahtlikult sellisesse seisu siiski asetaks.
On võimalik, et mingi telgitagune salakompromiss on töötukassa osaliste poolt siiski juba saavutatud ning Ilves käis kohapeal lihtsalt rahusobitajat etendamas. Nüüd võiks mõelda ka päästekomandode, maakoolide ja pangaautomaatide sulgemise peatamisele oma autoriteediga.




