Ameerika psühhiaatrite liit (APA) tahab muuta leinamise psühholoogiliseks haiguseks, mis vajab ravi sarnaselt depressioonile.
APA-l on valmimas vaimsete haiguste diagnostikat ja statistikat käsitlev juhend, kus on võrreldes 1994. aastal valminuga mitmeid muudatusi. Käsiraamatus kirjutatu kehtib kõigile neile, kes sel alal töötavad. Mitmed punktid on aga laialdast kriitikat leidnud, näiteks depressiooni ja autismi puudutav, kirjutab New York Times.
Möödunud nädalal sattus kriitika alla punkt, mis defineerib ja kitsendab autismi mõistet ning vähendab sarnase diagnoosi saanute hulka märgatavalt.
Teine kriitiline punkt on depressioon. Kui praegu ei kuulu leinamine selle alla, siis tulevikus koheldakse leinajaid kui depressiooni all kannatavaid inimesi. Columbia ja New Yorgi ülikoolide professorid aga väidavad, et kui leinamine samuti depressiooniks muudetakse, võib see viia valediagnoosini ning inimestele antakse rohtusid, millel on kõrvalmõjud ning mida nad ei pruugi vajadagi.
Muudatust pooldavad eksperdid vaidlevad vastu, et vahel vajab sügavas leinas olev inimene arstlikku sekkumist. Leinamise ajal on depressiooni tekkimise võimalikkus kõrge, leiavad California ülikooli psühhiaatrid.
Blogides, väljaannetes ja advokaatide ringis tekitavad ärevust teisedki muudatused, mis puudutavad kompulsiivset söömist, menstruaaltsüklile eelnevat ärevust ja psühhoosist tingitud kõhnumist – kõik need muutuvad vaimseks haiguseks. Kuna sümptomid võivad olla erinevad, ei pruugi kõik inimesed haiguse kirjeldusele vastata, mis võib omakorda viia taas valediagnoosini ja jätta ravita need, kes seda tegelikult vajavad.
APA liige, professor James H. Scully juunior ütleb, et maailm on võrreldes 1993. aastaga muutunud.
Praeguste kriteeriumide kohaselt on depressiooni diagnoosimiseks vajalik kuue sümptomi esinemine. Erand tehakse neile, kes on leinas. Uue käsiraamatu kohaselt loetaks aga ka leinajad depressiooni all kannatavaiks.


















































