Sirbi vahel regulaarselt sisalduv kulka rahajaotamisaruanne on sedavõrd tänuväärne üllitis, et ilmselt paljud rahasaajad oleksid nende andmete avaldamise vastu. Sest ikka ja jälle näeme seal ühtesid ja samu nimesid, ajuti varieerub vaid see, mille eest rahakest antakse.
Põhimõtteliselt oleks võimalik vaid kulkalt saadava rahaga oma elupäevad lõpuni veeretada. On olemas juubelitoetused ja juubelistipendiumid, tervisetoetused, matusetoetused ja lihtsalt niisama toetused – kõikidele, kel näpud põhjas, pudeneb kulka kaukast midagigi. Lahkelt jagatakse lihtsalt loominguliste stipendiumide kõrval ka üheaastasi loomingulisi stipendiume. Ja kui produkt on valminud, siis maksab kulka lahkelt honorarigi. Kui isu kuhugi reisima minna, siis kulka lahkelt aitab. Kui vaja oli arvutit osta – milles küsimus! –, kulka maksis kinni. Elu nagu kommunismuses, kus kõik pidavat saama vajaduste järgi ning turumajandusest polda midagi kuulnud.
Kuid minister Langi sundnimekirjade põhjal näeme, et sellist kultuuri, mida kulka ülal peab, pole rahval vaja. Riik peab ülal kultuuri tootmist, ja nõudluse puudumisel käsib seda sunnivahenditega osta, et tootmis- ja tarbimistsükkel oleks ikka täielik.
Eemalt võib see paista siseringi rahajagamisena, kus isegi töötule kamraadile vajaduse korral elatusraha orgunnitakse. Kultuuri toetamise asemel on kulka võtnud endale ka sotsiaalhoolekande funktsiooni, mida Ansip on lastetoetuste näitel võrrelnud lennukilt raha külvamisega.
S(3qsdzjuixrprlzrqmznp0i45)A(eX9y81-2zAEkAAAAMGI2Y2U4MjktYTVhNy00Y2Q5LWI4MzgtMjdjYzQ5Y2YzNzZlgmQSro-uZKQi6JCtyD04A-ilIJc1))/uudised/c.gif?id=461757){kind=small}
