Kurikuulsa G-punkti otsingud on armupaare aastakümneid ahastusse ajanud. Nüüd väidavad Ameerika teadlased, et selle nime all tuntud naiste mõnukeskust ei pruugi üldse olemas olla.
G-punkt on nime saanud Saksa günekoloogi Ernst Grafenbergi järgi, kes 1950. aastal esimest korda lääne meditsiini ajaloos kirjeldas oakujulist paigakest tupeseinas, mis närvilõpmete rohkuse tõttu peaks stimuleerimisel kohemaid orgasmi tagama. Vanad India tekstid, nagu näiteks "Kama shastra", paistavad seda väidet toetavat – nendeski on kirjeldatud tundlikku tupepiirkonda, mis kutsub esile pööraseid naudinguid.
Nüüd võttis USA uurimisrühma juht, uroloog dr. Amichai Kilchevsky (Yale’i – New Haveni hospidal Connecticuti osariigis) oma teadustiimiga luubi alla 60 aastaga tehtud sada uurimust. Ajakirjas The Journal of Sexual Medicine avaldatud järeldus on üsnagi ühene. Kilhcevsky arvates on G-punkt endistviisi populaarne peamiselt porno ja seksuoloogide tõttu. Selle termini levik 1980ndatel ühtis lääne ühiskonna seksuaalse vabanemisega. Kuid teadustööd selle erogeense tsooni olemasolu ei kinnita.
Näiteks kasutati ühes 2008. aasta teadustöös tupeseina ultraheliuuringut. Uurimuses järeldati, et naistel, kes orgasme saavad, on G-punkti piirkonnas tihedam tupekude kui neil suguõdedel, kes orgasmi ei saa. Kuid dr. Kilchevsky teadustiim leidis, et teised ultraheliuuringud seda avastust ei kinnita. Samuti ei andnud selget vastust koeproovid. Mõne uurimuse põhjal on G-punkti piirkonnas rohkem närvilõpmeid, teiste uurimuse põhjal aga hoopis vastupidi – vähem.
"Objektiivsed mõõtmised pole suutnud anda tugevat ja järjepidevat tõestust anatoomilise paiga olemasolule, mis võiks olla seotud kuulsa G-punktiga," ütles dr. Kilchevsky Daily Telegraphi teatel. Küsitluste andmeil usub enamik naisi G-punkti olemasolusse, kuid paljud pole seda leida suutnud. "Paljud naised tunnevad, otsekui oleks see peaaegu nende endi süü, et nad G-punkti üles ei leia. Tegelikult ei tohiks sellist asja ajalooliselt ega evolutsiooniliselt üldse eksisteeridagi," usub mainekas uroloog. Dr. Kilchevsky järeldus toetab Londoni King’s College’i teadlaste oma. Nemad küsitlesid ühe kõigi aegade laialdasima punktiuuringu raames 1800 naist. Ka Londoni spetsialistid ei leidnud G-punkti olemasolule kinnitust – ning ka nende hinnangul oli G-punkti jahtimine tekitanud nii meestes kui ka naistes seksuaalset ebakindlust ja rahulolematust.
Dr. Kilchevsky lisab siiski, et ta ei taha G-punkti otsivate paarikeste indu täiesti jahutada. "Usaldusväärsed ettekanded ja kuulujutud äärmiselt tundliku piirkonna olemasolust [...] nõuavad edasist vaagimist," ütleb ta.



































