Ostsin endale kaks talve tagasi suure hurraaga rohkem kui 600 krooni eest ilusad etnokummikud – mulgi mustriga ja puha. Eufooria ei kestnud kaua – viie kandmise järel tulid kummikutel tallad lahti.
Et olin suutnud poest saadud tšeki ära kaotada, kirjutasin tootjale, kes arvas, et ju mulle sattus praakpaar ning oli hea meelega nõus jalanõud ümber vahetama. Ütles veel, et kui jälle katki lähevad, vahetavad ümber. Uskusin, et seekord kestavad kummikud ikka rohkem, kuid oh häda.
Kui sügis käes ja jälle viis-kuus korda kantud, andsid nood taas alla – seekord tekkis imeväel labajala peale kahesentimeetrine auk ja kannast ülespoole kaks viiesentimeetrist lõhet. Teisel korral murega tootja poole pöördudes võisin aga uutest kummikutest suu puhtaks pühkida – et minu number on läbi müüdud, ma uusi ei saa (kuigi tootja oli nõus vahetama küll) ning raha peaks mulle tagasi maksma müüja. Kuna aga tšekki pole, olen ilma nii rahast kui ka uhketest kummikutest. Vat sulle ilusat, kallist ja ebakvaliteetset etnokaupa.




