Kui nii edasi läheb, siis lõpeb Eesti järjekorras juba 11. rahvaloendus tõenäoliselt enne, kui luust ja lihast rahvaloendurid veebruaris ukselt-uksele käima hakkavad.
Oli ju teisipäeva pärastlõunaks, kui rahvaloendus oli kestnud vaid mõne päeva, ennast interneti teel üle lugenud juba üle 100 000 inimese. Sellises tempos jätkates purustab Eesti tõenäoliselt seni Lõuna-Korea käes olnud rekordi, kus veebis osales rahvaloendusel 40 protsenti elanikkonnast ja e-loendusest saab järjekordne e-Eesti edulugu.
Rahvaloendus aitab aga meil ka peeglisse vaadata ja karta on, et pilt, mis meile sealt avaneb, ei pruugi enam liigituda edulugude alla. Tõenäoliselt saame teada, et Eestis elab alla 1,3 miljoni inimese, ehk õnnestub lõpuks saada ülevaade ka välismaal elavatest Eesti inimestest. Ja karta on, et need numbrid ei hakka meile optimismi sisendama.
Ja veel – Eestis on kaua räägitud digitaalsest lõhest ühiskonnas. E-loendamisest osavõtt näitab suurepäraselt ära ka selle lõhe sügavuse, sest juba näiteks praegu on e-loendusest osavõtnuid Harjumaal ligi kolm korda enam kui Ida-Virumaal.
S(3qsdzjuixrprlzrqmznp0i45)A(eX9y81-2zAEkAAAAMGI2Y2U4MjktYTVhNy00Y2Q5LWI4MzgtMjdjYzQ5Y2YzNzZlgmQSro-uZKQi6JCtyD04A-ilIJc1))/uudised/c.gif?id=458630){kind=small}
